VÕITLUSI JEKATERINODARI ÜMBER

Kubani pealinna langemine on t?eliseks hiiobis?numiks kogu valgev?ele: ainsa hoobiga n?ivad n??d purustatuna k?ik lootused, kuna on kadunud eesm?rk, milleni seni r?hitud l?bi lumelagendike, l?bi kevadiste porim?lgaste, kannatlikult taludes pika s?jamatka raskusi h?pnootilises v?lus, et Jekaterinodaris v?ib kord p?hjalikult v?lja puhata, uut j?udu koguda heitlusiks ning linnas peavarju ja korralikku ravi muretseda ka voorides kaasaveetavaile sadadele r?ngalt haavatuile, kelle vintsutused arstiabi ja medikamentide puudusel on hakanud ?letama inimlikke piire.

?sjavallutatud Korenovskaja stanitsas, m?nik?mmend versta Jekaterinodarist tehakse l?hike peatus ning Kornilov kutsub kokku v?e?lemate n?upidamise, et ?hiselt arutada v?ljap??su-v?imalusi ummikust.

Strateegiliselt on Vabatahtlike armee terve r?nnaku v?ltel kaudse r?ngana piiratud olnud punav?gedest, ja senises l?una-l??ne sihis edasitungi j?tkates v?idakse end veelgi rohkem sisse m?ssida vaenlase ?lekaalukaisse massidesse, mis Musta mere sadamaile baseerudes saavad pealegi alatasa t?ieneda punase plagu heisanud laevastiku kaasabil.

L?unas, Kaukasuse eelm?estike jalal Maikopi linna ?mbruses valmistavad aga enamlised strateegid juba l?ksu Kornilovile, koondades sinna k?mnete tuhandetena kokku endiselt maailmas?ja-aegselt Kaukaasia rindelt kojut?ttavaid s?dureid, kellele osava kihutust??ga puhutud p?he, et Kornilovi t?eliseks sihiks on uuesti v?imule upitada tsaari, m?isnikke ja pursuisid.

Ka l?una-idasse p??rdudes ei oleks valgearmeel ees oodata midagi head: revolutsioonis?demed on v?imsa kutsena leekima pannud s?jakate m?gipoegade s?damed ja k?ik Kaukaasia rahvakesed tahaksid n??d meelsasti olla omaette peremehed. ?ksteise j?rel tekivad ja kustuvad seal j?lle igasugused fantastilised „vabariigid“: Ingu?eetia, T?et?eenia, Dagestan, Kabardiinia, Abhaasia, Ossetiinia jne., mis k?ik purelevad veriselt omavahel, ?iendavad „piirit?lisid“, ja mis peaasi, h?vitavad t?ielises ?ksmeeles enamlastega r?hujaid, s. o. kohapealset vene elementi.

Kornilovile ei j?? mingit valikut selles podisevas n?iakatlas – k?ikjal ?mberringi on ees ainult vaenuj?ud. Siiski otsustatakse enamlaste petteks, kes valgeid varitsevad Maikopi m?gede-defilee looduslikult v?itmatuil positsioonidel, p??rduda n?ilikult l?unasse, et Kubani j?ge ?letades t?usta m?gedesse ja seal uuesti l?una-l??nde matkates otsida ?hendust samadesse m?gedesse siirdunud Kubani kasakatega ning ?htlasi veidi puhata enamlastega vaenujalal seisvate t?erkesside aulides.

5. m?rtsil liigub armee edasi, et videvikus katsuda ?kilise haaranguga vallutada Ust-Laba ?lek?igud Kubani j?el. Selleks saadetakse ette s?jakooli junkrute pataljon ja Kornilovi l??gipolk, kes ahelikku hargudes hiilivad vaikselt ?le Jekaterinodari raudteeliini ning liginevad kahest k?ljest raudteejaamale, lootes seda pimeduse kattel ootamatult piirata.

Kuid juba on vaenlane neid m?rganud ja saadab reetlikku s?jakavalust tarvitades ahelikele vastu paar ratsanikku, kes karjuvad, et Ust-Laba stanitsa on otsustanud valgeid rahulikult l?bi lasta.

Junkrute-pataljon j??bki seda uskuma, ning ettevaatust unustades kogunevad mehed edasiminekuks salkadesse. Samuti muretult j?rgneb neile kogu oma staabiga Kornilov, tema j?rele ka Aleksejev, vabatahtlike armee majanduslik juht.

Tulijad paraja laskeulatuseni lastes, avavad aga enamlased n??d raudteejaamast ja stanitsa majade varjult ?geda p?ssipragina. Kuulid keerlevad tihedasti Kornilovi ja Aleksejevi ?mber, tappes hulga ohvitsere staabi koosseisust ja ka junkrud saavad valusasti pihta.

Kornilovi ja Aleksejevi ligiolek m?jub aga k?igisse rahustavalt, junkrud koguvad end kiiresti ja tormavad hurraa-kisaga jaama r?ndama. Neile abiks ruttab ka kindral Markov oma ohvitseride-polguga ja silmapilk hiljem on raudteejaam, seda ?mbritsev stanitsa ning kaks suurt Kubani j?e silda valgete k?es.

?lemjuhataja staap asub kirikuplatsile ?hte k?lamajja, et siin ?ra oodata tagapool j?rgnevate armee peaj?udude ja kolme versta pikkuseks veninud vooride m??dumist. Laialdase k?la kaugematest servadest kostab veel lahinguk?ra, mis aegam??da nihkub kaugemale, j?e vastaskaldal t?usvate m?gede poole, kui korraga valju vingumisega hakkavad kirikuplatsile lendama kahest suunast l?hetatavad m?rsud.

Jaama ette on ilmunud kaks punaste soomusrongi Jekaterinodari ja Kavkasskoje jaama poolt, kes v?tavad h?vitava tule alla k?igepealt Kornilovi staabi asukoha. ?lemjuhataja juures viibib sel silmapilgul ainult tema ihukaitsesalk, r?hm Tekini polgu ratsanikke, peale selle paark?mmend staabiliiget, kuid needki j?ud k?sutab Kornilov silmapilk ahelikku ja liigub otsustavalt tagasi jaama kaitsele, saates punaste kannul m?gedesse t?ttavale kindral Markovile k?su katkestada viibimata tagaajamine ja t?helepanu p??rata sildadele, mida soomusrongidelt maabunud enamlaste j?ugud p??avad uuesti ?le v?tta.

Samal ajal puhkeb v?itlus keema Vabatahtlike armee liikumissuuna tagalas, kaugel stepimaa-alal, kus voore kaitsev kindral Bogajevski oma kasakapolguga haaratakse r?ngasse valgev?ele samm-sammult j?rginud punaste poolt.

Seisukord n?ib ??rmuseni traagiline, pealegi kihutab Kornilovi juurde ?leni verine ratsanik, tuues Bogajevskilt teate, et ta ei j?ua enam vastu panna ?lej?ule ning palub kiiret abi.

Soomusrongide vastu seatakse ?les ainuke k?llaj?udnud patarei ja staabi kaitsemeeskond eesotsas Kornilovi ja k?igi ta kindralitega astub lahingusse ligi paarik?mnekordse vastasega, kes rongidest karjadena v?lja ronides hakkab tihedasti piirama pisikest salkkonda. Valgete patarei teeb k?ll imetegusid, tabab osavasti mitmeid kahuriplatvorme rongidel ja k?lvab otsesihinguga ?le visalt pealet?kkivaid punaseid, ent vaenlast see veel ei murra ja valgearmee l?pp paistab olevat ligemate minutite k?simuseks.

N??d kuuldakse aga v?imsat hurraakisa selja tagant – sealt ruttavad juba kindral Markovi ohvitserid, junkrud ja Kornilovi l??gipolk, olles parajal silmapilgul tagasi j?udnud j?litamisretkelt.

Soomusrongid kihutavad minema, j?ttes maha oma meeskonnad, kes viimseni aetakse t??kide otsa vihast meeletuiks muutunud valgev?elaste poolt.

?nnelikult l?heb ka kindral Bogajevskil: stepilagendikule k?iki voorivankreid hunnikusse k?sutades on ta moodustanud neist nn. vagenburgi ja j?udnud seni tagasi l??a k?ik punaste r?nnakud. Kuna v?itlus kestab seal veel edasi, l?kitab Kornilov voori v?lja p??stma ohvitsere ja junkruid ning saadab meeskondi raudteeliini l?hkuma, et olla tagatud vaenlase soomusrongide uuesti-ilmumise vastu.

Viimased avavadki kaugemale j?udes k?lale ja jaamale j?llegi kahuritule ning kogu ?? v?ltab vastastikune tulevahetus. Hommikuks on k?ik valgev?e osad, voorid ja kahurv?gi ?pardusteta j?udnud ?le Kubani j?e ning katet?kkeid Ust-Labasse ja sildade ette maha j?ttes, matkatakse paark?mmend versta edasi j?rgmisse stanitsasse Nekrassovskojesse, kus v?sinud v?itlejaile v?imaldatakse l?hiajaline puhkus.

Kohapealsed kasakad selles stanitsas on ?lilahked, toovad Kornilovile ka soola-leiba, kuid ??si s??tab kellegi kuri k?si staabi onnis ?led, mida k?laelanikud p?eval nii vastutulelikult laotanud alla kindralite puhkeasemeile.

Vaevu p??sedes vingusurmast, purustavad kindralid aknad ja h?ppavad aluspesus ?ue, kusjuures kindr. Aleksejev tulle unustab oma kuulsa sumadani, s?jav?e rahalaeka, nagu ta naljatades nimetab pisikest k?sikohvrit, milles kaasas kannab kogu armee ainukest kassat, paari miljonit tsaarirubla.

Rahalaekale h?ppab tulle j?rele Aleksejevi poeg, alampolkovnik, ja suudabki selle p??sta ning ka kahjutuli summutatakse peagi, kuid mitmed kindralid j??vad esialgu p?ksata, kuni voorivankreilt tuuakse neile uued.

Vihased tekinlased, Kornilovi ihukaitsjad, otsivad asjatult taga kurjategijat ja ?hvardavad pista k?ttemaksuks tule otsa tervele k?lale, kuid Kornilov peatab naeratades nende innu:

„J?tke, lapsed! Kui Jumalgi ei h?vitanud veel Soodomat niikaua kui seal leidus ?ksainukegi ?ige, ei maksa ka teil rutata. Minge tagasi oma asemeile, puhkus on teile vajalikum.“

J?rgmised p?evad j?tkab armee oma r?nnakuid m??da steppe ja m?ealasid, ikka veel k?ikjalt piiratuna j?relevalgunud punav?gedest, v?itlusi l??es peagu iga k?la, iga sillakesegi ees. Otsitakse taga kaotsil?inud Kubani v?gesid, saadetakse selleks igasse suunda ratsasalku, kuid ei leita neist j?lgegi.

13. m?rtsil, peale verist lahingut Filippovskaja stanitsa juures kuuldakse aga ?kki kauget kahurik?minat Jekaterinodari suunast.

K?igi silmad l??vad r??msas ?revuses helkima: see on kindlasti seal Kubani ataman oma v?gedega, kes m?gedelt tagasi tulnuna r?ndab vist parajasti oma pealinna.

Ka Kornilov ise ei suuda varjata elevust, mida tekitab see vaevaltkuuldav, kuid s?jamehe k?rvale nii tuntud t?min. Otsekohe saadab ta v?lja uued k?vendatud ratsasalgad ataman Filimonovit otsima ning k?seb talle viia s?na: pidagu vastu viimse meheni, viimse padrunini, Vabatahtlike armee ei ole enam kaugel.

Samuti annab ?lemjuht n??d k?su oma v?eosadel senise l?unasuuna asemel p??rduda j?rsult l?una-l??nde ning k?ike j?udu koondades murda teed l?bi punav?gede asetuse Jekaterinodari poole.

14. m?rtsil saavutatakse hiilgava lahingu j?rel suur t?erkesside aul ?end?i ja samal p?eval saabub sinna vabatahtlike r??muh?isete saatel ka Kubani valitsusv?gede juhataja kindr. Pokrovski koos ataman Filimonoviga, saadetuna kahest korralikust kasakatepolgust ?hes kahurv?ega.

M?lemad v?ekoondised – Vabatahtlike armee ja Kubani v?ed, kokku ?le 9000 mehe, jagatakse n??d kolmeks brigaadiks, ?hendatakse Kornilovi ?lemjuhatuse alla ning otsustatakse ajaviitmata r?nnata maakonna pealinna Jekaterinodari.

Kubani kasakad, t?erkesside ratsapolk ja Vabatahtlike armee ratsapartisanid kindral Erdeli juhatusel saavad ?lesandeks toimetada s?gavat k?lghaaret, milleks 25. m?rtsil vallutatakse Kubani j?e ?lek?igud Jelizavetinskaja stanitsa juures, kust t?hendatud v?eosad ?le j?e siirdudes algavad peagi oma operatsiooni teostamist.

27. m?rtsil l?heb ?le j?e ka kindral Bogajevski brigaad – Doni kasakatepolk, Kornilovi l??gipolk ja plastunide pataljon, kuna vasemale kaldale j??b vooride ning staabi kaitseks ainult kindral Markov ohvitseridepolgu ja 2. Kubani kasakatepolguga. Veel samal p?eval viib Bogajevski omad ?hikud julgele pealetungile ja kihutab enamlaste eelv?ed tagasi kuni 3 versta kauguseni linnast, kus vaenlane j??b p?sima Kubani p?llut??instituudile kuuluva farmi joonele.

Heast algusest julgustatud tulevad ?le j?e ka kindr. Markovi ?hikud, voorid ja staap ning 28. m?rtsil r?nnatakse uuesti, kusjuures kindr. Erdeli ratsav?gi vallutab juba osa eeslinnast.

S?disti panevad punased aga vastu eriti farmi joonel, kuhu nad loonud mitmekordsed kaevikud traatt?ketega, kuid t?erkesside kindral Ulagai t?rjub vastase sealtki l?ppeks v?lja ja farmi peahoonesse asub sisse Kornilov oma staabiga.

K?igil on meeleolu nende v?itude j?rel harukordselt ?lev ja keegi ei kahtle enam linna langemises, kuigi teatakse, et Jekaterinodari garnisoni koosseisus on ?le 30 000 s?duri – valgev?e 9000 vastu. Usk oma edusse on nii suur, et j?rgnevaks 29. m?rtsi hommikuks loodetakse juba linna pidulikult sisse marssida, milleks valgete ainuke orkester hakkab ?htuvidevikus harjutama l?busatoonilisi s?jav?emarsse.

29. m?rtsi hommik ?llatab aga sootu teise muusikaga: enamlased on jooksul linna servale koondanud suurel hulgal uusi patareisid, mis armutult tuld s?litavad valgete positsioonidele. K?ige tihedamini langeb pomme farmi ligidusse ja k?ik staabiliikmed soovitavad Kornilovile valida staabi jaoks uus asukoht. Kindral raputab sellele aga ?gedasti pead ja v?idab, et v?gede juhtimiseks on sobivam paik temale see, kust ta kiikrita v?ib silmitseda oma v?e?hikute v?himatki liikumist.

Palja peaga ?mberringi l?hkevate m?rskude raginas, seisab Kornilov k?rgendikul asetseva m?isahoone ?uel, kust pinevalt j?lgib omanimelise polgu lahingusse minekut. Vasemal Markov oma ohvitseridepolguga r?ndab juba linna ??rel paistvaid kahurv?e kasarmuid, kindr. Bogajevski polgud algavad tormijooksu vaksalile ning kindr. Erdeli ratsaosadelt saabub k?skjalg raportiga, et nad teisel pool linna on vallutanud uue aguliosa.

Nii on peagu kogu lahingupilt Kornilovile farmi ?uelt n?ha nagu peopesal ja v?lutuna seirab juht lahingu hargnemist. Markovi ohvitserid, j?ttes porisele v?ljale k?mnetena maha tumedaid kogusid, j?uavad joostes juba kahurv?e kasarmuteni ning varsti tulebki teade, et need on puhastatud vaenlasest.

Ka Kornilovi polk teeb viimase ?lejooksu, heidab viivuks maha kibeda tule all, kuid t?useb uuesti oma komand?ri, polkovnik Ne?entsevi k?sklusel:

„Edasi, kornilovlased!”

S?na sureb polkovniku huultele: kuul on jooksnud talle p?he ja rabatuna variseb ta kokku, t?useb aga j?lle, teeb paar ebakindlat sammu, saab aga uue surmava kuuli ning j??b seekord liikumatult lamama.

Hetk hiljem langeb ka sama polgu pataljoni ?lem polk. Judeikin ja rida teisi ohvitsere, mis s?durid viib hirmunult segadusse. Korratult jooksevad nad tagasi farmi suunas, ent siin asub nende etteotsa viimase varusoleva pataljoni ?lem kindral Kazanovit? ja jooksikud peatuvad, j??des k?hutama petliku kaitse, vesise heinamaakraavi mullaviiru taha.

K?ike seda n?eb Kornilov oma vaatluspaigalt, haarab kord k?tega peast ja vaarub tuikudes m?isahoonesse oma staabiliikmete keskele.

V?he hiljem tuuakse farmi ka langenud polkovn. Ne?entsevi laip. Kornilov kummardub ta ?le, silmitseb kaua ja s?gava valuga oma truima s?jaseltsilise n?ojooni, teeb ristim?rgi langenu keha kohal ja suudleb teda laubale, j?ttes jumalaga nagu armastatud pojaga.

29. m?rtsi ?htuks j??b seisukord linna ?mber endiseks: kasarmuis on peremehed Markovi ohvitseride roodud; vaksali ees lamavad sissekaevunuina Bogajevski partisanid ning ka Erdelit teatakse p?sivalt peatumas sissev?etud eeslinnades. Ainult Kazanovit? oma meestega teeb ootamatu r?nnaku videvikus, murrab l?bi punaste kaevikuist ja j??b t?kiks ajaks kadunuks.

Alles j?rgmisel hommikul kuuldakse ta seiklusest. Taanduvate enamlaste j?lil kesklinna t?navaile j?udes pole ta sealt leidnud enam mingit vastupanu ja arvates, et Markovi ning Bogajevski ?hikud liiguvad samuti juba linna s?dames teisi t?navaid kaudu, on ta aegajalt lasknud meestel h??da, tahtes naaberosadele anda m?rku oma seisukohast: hurraa kindral Kornilovile!

L?ppeks aru saades, et ?kski teine v?eosa ei j?rgne talle, on Kazanovit?ile selgunud kogu ettev?tte risk: ainu?ksi oma 250 mehega vaenulises linnas k?mnete tuhandete punaste keskel, ei ole ta julgenud arendada edasi operatsiooni, vaid t?mbunud tagasi, ?nnelikult l?bi tulles linnaserval paiknevaist vaenlase kaevikuist, kust imestunud punased, pidades v?eosa omadeks, talle kohkunult j?rele h??dnud:

„Kuhu te r?hite, seltsimehed, seal ees on juba kadetid!”

30. m?rtsil alustavad omapoolset pealetungi enamlased ja kogu p?ev kestab vahelduva ?nnega vihane heitlus valgete poolt sissev?etud positsioonide ?mber, mida nad kaitsevad k?ll ??rmise s?didusega, kuid ei p??se ka enam sammugi edasi.

Linna piiramine venib seega pikale ja valgete vastupanu n?ib peatselt murduvat. Kornilov seda arvestades kutsub s?jan?ukogu kokku, kus teatab oma otsuse: neljap?evasele lakkamatule v?itlusele teha 31. m?rtsil vaheaeg, isegi v?he taanduda, kui vaja, kuid 1. aprillil viimse ?ldr?nnakuga vallutada linn.

N?upidamisest osav?tvad kindralid vaikivad mornilt, vahtides enda ette maha. Keegi ei vaidle vastu ega avalda oma arvamist, k?ll tundub aga, et ?kski neist peale Kornilovi ei usu enam v?iduv?imalusse.

M?rgates seda, lisab Kornilov pooliti nagu vabandavalt:

„Muidugi v?ime meie k?ik selle juures hukkuda. Kuid mu h?rrad, on ilus hukkuda auga. Teie k?ik teate, et taandumine praegusel pilgul on samasuguseks hukatuseks: armeel ei ole varsti enam ainustki m?rsku ega padrunit, ja see oleks siis pikaldane agoonia …”

Vaikides, nagu nad olid istunud terve aja n?upidamiselgi, lahkuvad kindralid, surudes Kornilovi k?tt.

Ainult alati elav ja l?busatujuline kindr. Markov kummardub m??da minnes staabi?lema kindr. Romanovski k?rva juurde ja sosistab talle poolt?sises, poolnaljatavas toonis:

„Andke k?igile edasi, et nad paneksid n??d puhta pesu selga, kel seda on. Jekaterinodari meie ei saavuta, ja kui see ka juhtubki, hukkume siiski. Ja v?rskes pesus on r??msam alata pikka teekonda…”

Данный текст является ознакомительным фрагментом.