STAVKA VIIMASED PÄEVAD

Saamata enamlise riigip??rde p?evil Kerenskilt kui ?lemjuhatajalt ei mingeid n?pun?iteid teotsemiseks, v?tab Stavka staabi?lem kindral Duhhonin peale Kerenski p?genemist 1. nov. v?gede ?lemjuhatuse enese k?tte, teatades sellest ka Petrogradi uutele v?imumeestele.

Rahvakomissaride N?ukogu lepibki sellega esialgu, ja Duhhonin esimese sammuna kutsub rindel seisvaid v?eosi ?les s?ilitama t?it rahu, mitte kellelgi lahkuda omavoliliselt kaevikuist, vaid m?istlikult ootama j??da, kuni mitmesugused poliitilised voolud, kes omavahel „pisut vastuollu sattunud“, kord l?petavad t?lik?simused ning loovad uue ja v?imsa ?levenemaalise keskv?imu.

Selle poliitilise erapooletusega v?idab Duhhonin usalduse algul enamlastegi juures. Trotski ja Lenin on temaga t?iesti rahul, r??msad, et leidnud kord kindrali, kes ei tee poliitikat, vaid lepib k?rgema spetsialisti ?lesannetega v?gede eesotsas.

Kuid teadagi ei saa selline seisukord kesta kaua ja kui 7. nov. Rahvakomissaride N?ukogu k?seb ?lemjuhatajal otsekohe p??rduda vaenlase v?ejuhatuse poole s?jategevuse viibimatuks l?petamiseks rahul?bir??kimiste algatamise eesm?rgil, tekib esimene konflikt.

Duhhonin vastab s?jakomissar Kr?lenko nimel telegrammiga, et Venemaa huvides on ju t?esti s?lmida n??d kiiresti rahu, kuid et vaenlase poole sellise ettepanekuga p??rduda v?ib ainult valitsus ise. Petrogradi n?ukogule aga see vastus n?ib kuulmatu haavamisena ning uue v?imu mittetunnustamisena, ja erakorralisel koosolekul otsustavad rahvakomissarid Duhhonini tagandada kohalt – s?nakuulmatuse ja vastuhakkamise p?rast. Duhhonin saab j?rgneval p?eval lakoonilise telegrammi, milles teda k?stakse j?tkata oma kohuseid seni, kui j?uab p?rale uus k?rgem ?lemjuhataja – enamline lipnik s?jakomissar Kr?lenko.

?lemjuhatajal on seesuguse m?nitava ettekirjutuse j?rel tuhat v?imalust panna silmapilk maha oma amet ning j?ttes k?ik sinnapaika vaikselt kaduda p?randa alla, kuid see ohvrimeelne inimene ei taha lahkuda oma postilt, loodab suure optimistina, et ?ikesepilved l?hevad kord ?le ja Vene armee t?useb j?lle kord tuhast enamlastegi juhtimise all.

Pealegi k?ivad teda palumas Mogilevis koosistuva ?levenemaalise Armeekomitee liikmed, et ta j??ks v?hemalt seni, kui on selgunud Saksa v?ejuhatuse vastus rahul?bir??kimiste algatamise asjus, millise ettepaneku Rahvakomissaride N?ukogu l?kitanud siiski Berliini, k?simata selleks Duhhonini n?usolekut.

Mogilevi on nendeks p?evadeks Gat?inast juba ?le kolida j?udnud ka tuntud poliitilised leemekeetjad Stankevit?, T?ernov, Avksentjev, Skobelev ja selle karja v?imukupeldajate seas kollitab j?llegi ringi – Savinkovgi. K?ik need karj??rik?tid on n??d mesilasparvena liibumas viimse lootuse – ?lemjuhataja Duhhonini ?mber, peavad l?pmatuid vaidlusi ja koosolekuid, koostavad uue valitsuse nimekirju ja p??stavad, iga?ks omal viisil, hukkuvat Venemaad.

Rindelt saabuvad aga samal ajal ?ha masendavamad teated: kaevikud j?etakse massiliselt maha, toimitakse tuhandeid v?givallaakte ja verist omakohut ohvitseride ?le, m??akse m?nek?mne rubla eest sakslastele terved patareid, voorid ja moonalaod ning liigutakse ?hvardavate rohutirtsudeparvena rindel?hedaste linnade kallale.

5. armee rindel astub aga s?jakomissar ning tulevane ?lemjuhataja Kr?lenko juba omal algatusel sakslastega l?bir??kimisse rahu ?le ja varsti j?uab Stavkasse hirmus?num, et uus „Glavkoverh“ kihutab Mogilevi poole terve rongit?ie Kroonlinna madrustega.

B?hhovi vanglas samal ajal ikka veel vangistust kandev kindr. Kornilov, kes asjatult oodanud koos oma kaaslastega ligi paar kuud uurimiskomisjoni l?ppotsust ja kohut, astub enamlise v?imuhaarangu p?evadel veelgi tihedamasse ?hendusse Stavkaga, annab Duhhoninile k?igek?lgset n?u ja loodab samuti, et asjad v?ivad veel tublisti paraneda, kui ?igest otsast kinni haarata.

Nii soovitab ta Stavka kaitseks Mogilevi tuua t?ehhide polkusid, paigutada Poola leegionid Poola rindele, Moskvast ning Petrogradist k?ik kasakate?ksused saata liinile ja k?va valve alla v?tta ka k?ik relvalaod, et neid ei tassitaks laiali kojuminevate s?durite poolt.

Duhhonin vastab, et ta on k?ike juba proovinud, kuid igal pool p?rganud t?ielise s?nakuulmatuse vastu, ka t?ehhid ja poolakad ei tahtvat enam s?dida ning kasakad liikuvat l?busate laulude saatel Donimaa poole.

Kui Kornilov seej?rel teatab, et niisuguse seisukorra juures temagi ei taha j??da enam ootama, vaid eelistab n??d ise l?petada oma poolvabatahtlikku vangistust ja minna samuti Donimaale, kus kindr. Kaledin on valitud Doni atamaniks ning arvatavasti suudab seda p?list vabaduste maad hoida langemast enamluse r?ppe palub Duhhonin Kornilovil veel siiski sellega oodata, kuna kardab tema lahkumisega uusi ootamatuid tagaj?rgi rindev?eosade kergesti muutuvas meelsuses.

Kornilov lubabki veel j??da, kuid kui 18. nov. levib kulutulena teade, et Kr?lenko oma madrustega ja mitme teel lisandunud enamlise s?jav?erongiga on m?ne tunni p?rast Mogilevis, saadab Duhhonin B?hhovisse s?na, lahkugu Kornilov k?igi kaaslastega sealt nii ruttu kui v?imalik ja sinna, kuhu keegi tahab, et v?ltida julma omakohut nende kallal.

See on liigutav ligimesearmastuslik hoiatus viimase seadusliku ?lemjuhataja poolt, kes ise muide otsustanud j??da paigale, korrap?raselt anda uuele „glavkoverhile“ k?ik ?le ja painutada end „rahva tahte” alla. Suure idealistina usub Duhhonin nimelt viimse hetkeni, et enamlased ei julge panna ta k?lge k?tt, lasevad tal rahuga minna.

Alles eelmisel p?eval, 7. novembril, on Mogilevi saabunud rindelt m?ned surmapataljonid, et kaitsta ?lemjuhatajat ja tema staapi Kr?lenko eest, kuid needki on Duhhonin samal p?eval rindele tagasi l?kitanud s?nadega:

„Ma ei soovi vennavere valamist – minu, ?ksiku inimese heaolu p?rast. Teie tuhanded elud on vajalikud tuleviku Venemaale. Ja kui ka enamlased ei too ?iget rahu, olete te ometi kutsutud kaitsma isamaad vaenlase vastu ja asutavat kogu laialiajamise eest.”

Teisi p??stes hukkuvalt, karidele kinnis??stnud laevalt j??b ta kaptenina komandosillale kuni l?puni.

Kui l??gipataljonide komand?rid manitsevad teda m?elda ka enesele, halastada v?hemasti oma perekonnale ja nendegi p?rast riietuda rutusti ?mber ning istuda autosse, mille nad toonud juba staabi ukse ette, vastab Duhhonin:

„Mul on alati olnud v?imalik p?geneda, kuid ma ei tee seda. Tean, et Kr?lenko laseb mind vangistada, v?ib-olla mahagi lasta. Aga see on soldati surm.“

Selles vastuses peegeldub viimase ?lemjuhi kogu hingesuurus, aare, millega uhkeldada ei v?inud ei Kerenski ega teisedki Venemaa saatuse juhid: s?jamehe kohusetruudus.

19. nov. 1917. a. tormavad Kr?lenko j?ugud vastupanu leidmata Mogilevi sisse, piiravad silmapilk ?lemjuhataja Stavka asukoha ning hetk hiljem lohistab juba salkkond metsikuid, loomastunud madruseid v?idukisaga m??da linnat?navaid kindral Duhhonini laipa.

Lipnik Kr?lenko vaatab seda pealt k?lma naeratusega, ei takista sedagi, kui keegi joobnud madrus haarab k?rvalseisva ratsaniku tupest m??ga ning asub sellega m?ttetult l?mastama laiba n?gu.

Rahvas on nii siis avaldanud oma „tahet“…

Данный текст является ознакомительным фрагментом.