25. OKTOOBER

Enamline riigip??re s?nnib ?ieti juba enne seda t?htp?eva, oktoobri keskp?evil, siis kui rohkearvulised komiteed kuulutavad oma solidaarsust n?ukogudega, kui Petrogradi garnison peagu terveni heiskab m?ssulipu, lakates alistumast j?uetule Ajutisele Valitsusele ning kui l?ppeks 17. oktoobril v?etakse ?le k?ik s?jav?elaod, kust kiiruga hakatakse igale soovijale v?lja jagama relvi.

25. oktoober on vaid tulipunktiks sellele j?rk-j?rgulisele v?imuhaarangule, ja kui nimetatud p?eval algab metsik paugutamine suurlinna k?igis osades, selgub h?mmastav t?siasi, et valitsusel ei ole enam mingit s?jalist j?udu m?ssu likvideerimiseks.

M?ned s?jakoolid, senised truimad Kerenski pooldajad, ei astu t?navv?itlusisse mitte enam Ajutise Valitsuse kaitseks, kelle olemasolugi nad on unustanud juba sootuks, k?ll aga vahest selleks, et p??sta pealinna k?ikepurustava anarhia k??sist.

Teised valitsuse poolt lojaalseiks loetud v?e?ksused, mis kohale toodud Petrogradi l?hemast ?mbruskonnast, ?tlevad rohkearvuliste Trotski agitaatorite m?jutusel v?ljaastumisest ?ra, kuna kasakatepolgud eelistavad j??da enamlaste suhtes „heatahtliku erapooletuse piiridesse“, nagu k?lab nende peakomitee sellekohane resolutsioon.

K?ik ?lej??nud garnisoni s?jaj?ud, varupataljonid, p?hjarinde reservv?eosad, kahurv?gi ja tehnilised ?ksused, muidugi ka t??liste punakaart ning k?mneid tuhandeid pealinnas tegevusetult ringiaelevaid rindejooksikuid – osutuvad n?ukogude poolel. Nendega ?hinevad ka Kroonlinnast p?ralej?udnud madrused.

Nagu kaheksa kuud tagasi, „suure ja veretu“ veebruarirevolutsiooni p?evil, ilmub j?llegi t?navaile relvastatud rahvas ja loetlematud soldatitej?ugud, ?hegi rivita ja korrata, n?ilikult ka juhtidetagi, kuid n??d pole enam tookordset vaimustust ning enamik m?ssu tegijaist ei saa vist isegi aru, milleks see komet k?ik on vajalik, kuna ju ?htegi vihatud despooti ei ole maha kiskuda ta auj?rjelt, pole ka v?imugi enam, keda eest t?ugata, ega vastaspoole s?jaj?udegi, kelle peale t?hjendada oma relva.

M?ttetult paugutatakse akendesse, paisatakse kaupluste vitriinidesse k?sigranaate, riisutakse, mis riisuda annab, ja otsitakse tikutulega taga ohvreid, kelle kallal kustutada kibelevat verehimu. Pihkusattunud ohvitserid ja „pursuid” l?petatakse lihuniku k?lmaverelise asjatundlikkusega, m?iratakse kooris internatsionaali ja liigutakse ?hise, k?lg k?ljega kokkusurutud voogava inimmerena Talvepalee, Ajutise Valitsuse asukoha poole.

Sealt kostavad veel harvad p?ssipaugud, akendelt tulistavad rahva pihta junkrud ja naised, Petrogradi naispataljoni liikmed. See, keda siia aga otsima tuldud, et teda risti puua, teda, p??bli lemmikut, hulkade k?telkantud ja hellitatud pailast, ei ole ammugi enam siin. Kerenski on aegsasti p??stnud oma naha, toppinud end naisteriietesse ning hiilinud palee tagak?ikudest m?rkamatult v?lja, j?ttes n?ljasele hundikarjale l?hkikiskumiseks oma viimased ihukaitsjad – k?put?ie junkruid ja naiss?dureid.

Oktoobrirevolutsiooni veriporisel taustal ei s?nni kangelastegusid, millest v?iksid pajatada j?rgnevaile p?lvedele ajaloo kuldlehek?ljed, siin ei ole suuri ideaale, ohvrimeelt ega sangareid-juhtegi, kuna need hoiduvad hoolikalt k?rvale v?iksemastki h?daohust, j?ttes m?ratsevale rahvale omapead l?petada see, milleni teda juhitud alatu ?ssitust??, valega, ?raandlikkusega ja roosiliste lubadustega.

Smoln?i naisinstituudi paksude m??ride varjul, reetlike l?tlaste p?ssitikkude kaitsel ootavad v?risedes s?ndmuste arengut need, kes lavastanud selle ?levenemaalise roima – salkkond juutliku p?ritoluga inimesi, kelle taskuis p?levad veel Saksa kindralstaabilt saadud juudaseeklid: Bronstein-Trotski, Apfelbaum-Zinovjev, Rosenfeldt-Kamenev, Katz-Kamkov, Natanson, Sehreider, Tsederhaum, Nahhamkes.

Keegi neist pole vajalikuks lugenud minna barrikaadile, et seal v?ita v?i surra oma ideede eest. Venelane, see tasane, vagune loomakene, kes teise eest tulle tormab v?hese tasu – lahke s?na, peasilituse ja suhkrut?kikese eest, – see lihtsameelseim ja ka ausaim inimolend maakera rahvaste peres teeb ise k?ik musta t?? ja toob alandliku kummardusega juutlike seiklejate jalge ette kogu Vene maailmariigi.

Apfelbaumidele-Bronsteinidele langeb v?im r?ppe ussidest puretud, esimesest n?rgast tuulepuhangust puult rebitud ?unana. Vastupanu ei avaldata neile peagu mingisugust, kuigi Petrogradis ja Moskvas luuakse veel viimasel minutil „p??stekomiteed“, kelle p??steaktsioon seisab aga selles, et varjule viia oma liikmete kuldkallist elunatukest.

?ks selline „p??stja“, tuntud provokaator Savinkov otsib 25. okt. kiiruga ?les Petrogradis konspiratiivkorteris peituva Aleksejevi, seab end ehtsas Napoleoni poosis – k?si vaheliti rinnale pannes – kindrali ette ning pajatab teatraalse paatosega:

„N?nda siis, kindral, ma kutsun teid ?les t?itma oma kohust isamaa vastu. Te peate otsekohe s?itma koos minuga Doni kasakate juurde, kindla s?naga k?skima neil saduldada hobuseid, asuma nende etteotsa ja t?ttama appi Ajutisele Valitsusele. Seda n?uab teilt isamaa!“

Veel r??gib Savinkov, et enamlise ohu likvideerimise j?rel on vajalik muuta p?hjalikult valitsuse koosseis, panna ametisse ?levenemaalise t?isv?imuga inimene, kellega soostuksid leplikult k?ik jagelevad parteid, – andes targu m?ista, et tulevase diktaatori kohale ta loeb sobivamaks isikuks just Aleksejevit, ning tema esimeseks n?uandjaks – iseend.

Aleksejev vastab temale lihtsalt, et see ettev?te on lootusetu, kuna ta alles t?na olla r??kinud Petrogradi garnisoni kasakate-n?ukoguga, kes kindralile avaldanud kurva t?siasja: enamline m?rk on hukutada j?udnud juba ka kasakadki, kes ei taha osa v?tta enam mingist s?jategevusest, vaid ihkavad kiiremini j?uda oma kodupaikadesse.

Juuresolev Aleksejevi adjutant rittmeister ?apron t?hendab omalt poolt sapiselt vahele, et katsugu ometi kord kasakaid „?les liigutada“ Savinkov ise, kuna ta ju veebruari-p?evil on m?ssuliste kasakate poolt suure pomp??si saatel valitud nn. „au-kasakaks“ – „revolutsiooniteenete“ tasuks.

Kindral l?kkab v?imupakkumise peene irooniaga tagasi, mainides, et ta pole kunagi olnud auahne ja lepiks praegusel hetke1 sellegagi, kui antaks ta k?sutusse ?ksainukegi r?hm t?esti s?nakuulelikke s?dureid.

Haavununa oma t?htsa missiooni nurjumisest asub Savinkov minekule, lausudes uksel?vel dramaatiliselt ?mber p??rdudes ja iga s?na r?hutades, kuna need ju peavad minema „ajalukku“:

„Kui Vene kindral ei t?ida oma kohust, siis tahan seda teha mina, eraisik! Jumalaga!“

Samal 25. okt. ??l ta s?idab minema ?mberriietatult ja grimeeritult, et enamlased ei tunneks teda ?ra. Kuid teekond ei vii teda mitte Donimaale kasakaid „?les t?stma“, vaid sinnasamasse, kuhu siirdunud Kerenski ja k?ik teisedki lippama p??senud suurused – Gat?inasse.

Veidra saatuse pilkena on troonilt t?ugatud peaminister-diktaator siia varju otsima tulnud kasakatekindralilt Krasnovilt, keda ta Kornilovi p?evil oli kuulutanud v?ljaspool seadust seisvaks, ?hvardanud s?jakohtuga ja nimetanud isamaa ?raandjaks.

M?ngides siingi veel ?lemjuhatajat, k?seb ta Krasnovil ajaviitmata minna n??d pealinna p??stma, nimetab ta armulikult erilise pealinna kaitsearmee ?lemaks ja annab t?otuse, et edaspidise koost?? kestel ei unusta teda t?nulik isamaa ega ka temagi, Kerenski.

P?rale on j?udnud Gat?inasse samuti T?ernov, Avksentjev, Stankevit? ja rida teisi t?htsamaid tegelasi, k?ige l?puks kentsakas tolariietuses, valehabemega, parukaga ja oskamatu k?ega v??batuna ka Savinkov. Mees, kes ?sja kaubelnud „?levenemaalist v?imu” hea vahetasu – peaministri koha eest Aleksejevile, paar kuud tagasi m?nginud kanget Kornilovi pooldajat, siis aga j?llegi ?le jooksnud tagasi Kerenski leeri, sisistab n??d kindral Krasnovile k?rva, t?ugaku ta teelt Kerenski, asugu ise ta asemele ja viigu kiirmarsil oma kasakad Petrogradi peale.

Krasnov ei hooli k?ll Savinkovi pakutavast diktaatori-kohast, kuid Petrogradi p??stmiseks on ta viibimata valmis. See pole aga kerge ?lesanne, sest kasakadki on rikutud enamlisest kihutust??st ning pealegi asub avalikult enamlaste leeri Krasnovi Pihkvas asuv otsekohene ?lemus – P?hjarinde juhataja kindr. T?eremissov, kelle Kerenski omal ajal m??ranud tagandatud kindr. Russki asemele.

N??d see kindral reedab silmagi pilgutamata oma senise s?bra Kerenski ja Ajutise Valitsuse, andes juba 25. okt. k?su kinni pidada k?ik Petrogradi poole liikuvad s?jav?erongid, millistega Krasnov oli lootnud kiiresti likvideerida enamlaste m?ssu.

Mingit abi ei saa anda ka Stavka, sest Mogilevi garnison ei kuula ammugi enam ?lemjuhataja staabi?lema Duhhonini s?na ja igasugused rinde- ning tagalakomiteed takistavad avalikult iga ta korralduse t?ideviimist.

Nii ei j?? Krasnovi k?sutusse tegelikult rohkem kui ?ksainuke Gat?inas kohalolev kasakapolk ja 12 kahurit, kuid needki ta suunab lahinguk?igule enamlaste vastu.

Petrogradi v?ravate all toimubki siis oktoobri viimaseil p?evil esimene ja ainuke kokkup?rge Krasnovi v?gede ning „relvastatud rahva“ – t??liste, soldatite ja madruste vahel, mis l?peb samasuguse jandiga nagu paar kuud varem kindral Kr?movi ja Ajutise Valitsuse s?jaj?udude „lahing“.

Ragistatakse ?gedasti p?sse ja kuulipildujaid, enamikult k?ll mitte vastaste pihta, vaid taeva alla, joostakse vahel laiali relvi maha pillates, kuid kogunetakse uuesti ning hakatakse pidama miitingut, millest ?hesuguse ?hinaga osa v?tavad m?lemad pooled. Eilsed vaenlased, t?na aga juba s?brad-seltsimehed – vaidlevad nii Krasnovi kui ka enamlaste soldatid otse hullumuseni raskeltseeditavate s?gavpoliitiliste k?simuste ?le, plahvatavad vahel vaimustushoos p?lema m?ne juhusliku k?nemehe s?nadest ning l?hevad l?ppeks laiali veelgi udusema arusaamisega k?igest toimuvast, viies oma lihtinimese s?dames kaasa leegitseva vaenu k?igi vastu: Ajutise Valitsuse ja Kerenski, Lenini ja n?ukogude vastu.

Ainuke, millest soldat veel saab aru ja hingep?hjani vihastub selle ?le, on see, et teda uuesti tahetakse panna s?dima, kuigi talle on lubatud juba kaheksa kuu v?ltel rahu.

Kurbkoomiline jant Petrogradi all l?peb 1. novembril Kerenski p?genemisega, mille j?rel kindral Krasnovi ja enamlise madruse D?benko vahel s?lmitakse vaherahu, mis sisaldab muu seas ka punkti, et Krasnov v?ib oma truuksj??nud kasakatega takistamatult s?ita Donimaale.

Juutidest juhitud Rahvakomissaride N?ukogu on n??d Venemaa ainuke valitseja ja hakkab viibimata nuhtlema rahva ja revolutsiooni „?raandjaid“, sulgedes trellide taha k?ttesaadud valitsusliikmete j?rel tuhandete viisi k?iki, kes ei suuda t?estada teenetega v?i kintsukaapimisega oma lojaliteeti v?rskeile peremeestele.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.