TAANDUMINE KUBANI STEPPIDESSE

Atamani vabasurm j?tab k?igisse masendava mulje ning tabab eriti valusasti kasakaid, kes tundes juhi surma oma s?dametunnistusel, lubavad end n??d parandada ja kogu maal korraldada „spolohhi“ – h?ire relvade haaramiseks.

Novot?erkasskis astub j?llegi kokku kasakate ?lemaaline kongress, valib uueks atamaniks kindral Nassarovi ja k?seb k?igil kasakail 17-55 eluaastani ilmuda lippude alla.

Korraks n?ib juba, et Kaledini lunastusohver pole toodud asjata ja terve maa sellest m?istust v?ttes t?useb t?esti ?les kui ?ks mees. Ka Vahatahtlike armee juhid Kornilov ja Aleksejev saavad sellest uut julgust, otsustades siiski j??da Donimaale v?hemalt seniks, kui on selgunud mobilisatsiooni tagaj?rjed.

?limate pingutuste varal hoitakse rinne Rostovi, Taganrogi ja Novot?erkasski linna ees alles, oodates lootusrikkalt peatset kasakate ?lest?usu oma maa kaitseks.

Ent kasakate vaimustusest j?tkub vaid paariks p?evaks – „spolohh“ ehk mobilisatsioon toimub k?ll m?nes rajoonis v?rdlemisi suure eduga, kuid kokkutulnud mehed rindele t?ttamise asemel hakkavad korraldama miitinguid.

Teadagi, et seal viimane s?na j??b enamlasile ja tegelikku kasu mobilisatsioonist l?ikavad ainult nemad: agitaatoreist ?leskihutatuina arvustavad kasakad teravalt Doni valitsuse tegevust ning selle asemel et anda end uue atamani k?sutusse, siirduvad massiliselt punav?kke.

Sellega on Donimaa saatus sedapuhku otsustatud ning, v?imetu kauem vastu pidama ?lej?ule, annab Kornilov 9. veebruaril oma v?e?hikuile k?su tagasi t?mbuda Doni j?e taha.

Punased koos ?lejooksnud kasakatega ja m?ssut?stnud kaevandust??listega on peagi peremehed k?igis Doni linnades, v?lja arvatud pealinn Novot?erkassk, kuhu veel m?ningaiks p?eviks v?imule j??b Doni valitsus. Samas istub koos ka kasakate kongress, kes s?ndinud fakte arvestades otsustab n??d kokkulepet otsida enamlastega.

S?ndmused j?uavad aga ette sellelegi kavatsusele: 12. veebruaril tormavad punaste eelv?ed juba linna, ning nende juht, enamlik kasakaohvitser Golubov l?heb isiklikult laiali ajama parajasti koosolevat kongressi.

Aupaklikult t?usevad rahvasaadikud tema sisseastumisel p?sti, ainsana j??b istuma vaid ataman Nassarov.

J?rgides kuu aega varem (5. jaanuaril) Petrogradis asutava kogu laiali kihutanud madruse ?eleznjaki eeskujule, m?ngib ka Golubov v?ikest tasku-Napoleoni ning k?ratab keset saali j?udes:

„Venemaal toimetatakse praegu suurt sotsiaalset revolutsiooni, aga siin mingisugune r?mps istub pinkidel ja tegeleb vananaiste loraga. V?lja!“

Saaliustest sissetr?givate punaj?ukude t??kide vahel talutatakse saadikud v?lja, jagatakse neile ohtrasti t?makaid rusikate ja p?ssip?radega ning lubatakse siis lipata.

Vangistatud ataman Nassarov, kongressi esimees Volo?inov ja m?ned vastuhakanud saadikud aga hukatakse veel sarnal p?eval ning v?itjad kuulutavad v?lja Doni n?ukogude vabariigi, kelle „presidendiks” saab m?ssuline kasaka-allohvitser Podtelkov.

Vabatahtlike armee Kornilovi ja Aleksejeviga eesotsas taandub samal ajal r?nki kaitselahinguid l??es l?unasse, laiade Kubani steppide poole, t?ielises teadmatuses, kas sealgi leidub neile peavarju ja poolehoidu v?itluse j?tkamiseks.

Taandumine s?nnib enamlaste j?ulise surve t?ttu niisuguse rutuga, et ?lemjuhataja Kornilov ja teisedki juhid ei leia v?imalusi enam hoiatada oma perekondigi, kes j??vad maha punastele langenud Rostovi.

Rusutud meeleolus r?ndab see viimane armee killuke vastu udusele tulevikule, k?iki lootusi maha mattes, et kunagi veel asi v?iks p??rduda nende eduks. Iseloomustavamaks sellele valge v?itluse ajaj?rgule on s?nad, mis kindral Aleksejev noil p?evil avaldanud ?hes kirjas kellelegi s?brale:

,,Meie lahkume steppidesse ja v?ib-olla ei tule enam iial tagasi sealt, kui niisugune on Jumala tahtmine. K?ik, mis kallis meie s?damele, j??b maha Venemaale, lahatavale isamaale, aga me ei tohi nutta ega haletseda, sest vaja on s??data tungal, et see lootuse kaotanuile paistaks ainukesegi heleda t?hena Venemaale laskunud pimeduses.“

Kiiresti lahti raputades end j?litavast vaenlasest, ligineb paari tuhande meheni v?itlusis kokku sulanud s?jav?gi Aksai kasakate-stanitsa juures Doni j?ele, et seda ?letades paikneda samasse stanitsasse ??puhkusele.

Ent k?la ette saadetud kvartirj??rid saabuvad tagasi teatega:

„Kasakad ei luba oma k?lla ??bima j??da, k?la ?ldkoosolekul on otsustatud, et nad „peavad erapooletust, ei taha tegemist teha punaste ega valgetega“.

Kornilovile on see uueks hoobiks: kasakad, puhtvene inimesed, endise s?jav?e eliit keelduvad n??d varjupaiga andmisest oma vendadele!

N?rvitsedes palub ?lemjuhataja kindraleid Romanovskit ja Denikinit istuda saani ning isiklikult s?ita k?lla t?rksaile kasakaile aru p?he r??kima.

Mitu tundi kauplevad Romanovski ja Denikin asjatult kasakatega, kuni l?ppeks Denikin ei kannata enam v?lja, kutsub k?lavanema teiste seltsist k?rvale ja sosistab talle k?rva:

„?rge venitage seda janti, otsustage kiiremini, muidu j?uab Kornilov ise siia ja tema juba nalja ei m?ista: teid t?mbab oksa, aga stanitsa k?rvetab maatasa!”

Selline ?hvardus m?jub ja kasakad ruttavad k?hku majadesse, et neid korda seada s?jav?e paigutamiseks.

Varsti ilmub laial lumelagendikul n?htavale pikk rongk?ik inimesi jala ja ratsa, mis oma kirevuses n?ib kui mustlaste r?ndvoor. S?jav?e ridade vahel, kahuri-rakendite ning ratsav?ega l?bisegi liiguvad vankrid ja saanid kaasatulnud erainimestega, paljud naisedki astuvad s?durite k?rval s?gavas lumes, riietatuna kergeisse linnar?ivaisse, k?e otsas kompsukesed rutuga ?heshaaratud varanatukesega. Koolipoisid-vabatahtlikud kannavad alles omi koolir?ivaid ja g?mnaasiumi vormim?tse, s?duritegi munder koosneb pooliti erar?ivaist ning jalatseiks on paljudel l?bitallatud vildid ja viisudki.

K?la kohal hakatakse ?le minema Doni j?est, mille j?? kahurite ja vooride all l??b kurjalt praksuma, ?hvardades voogudesse uputada v?ikese s?jasalga kallima omandi – kahurid. Kuid hobuseile t?mmatakse piitsa ja kihutatakse vedrutavat pinda m??da nelja ajades ?nnelikult teisele kaldale.

Kornilovi ja Aleksejevi k?lla saabudes kasakate saatkond toob neile koguni soola-leibagi – n?htavasti hirmutatuna Denikini ?hvardusest – ja palub h?rdasti, et k?la l?hikonnas jumala p?rast ?rgu l??dagu lahinguid.

Puhkuse j?rel Aksais j?tkab armee r?nnakut, siirdudes ?hest stanitsast teise ja valides teekonda v?imalikult eemal raudteeliinidest, millised on erandita enamlaste valduses.

Suures Olgino stanitsas leitakse ootamatult eest kindral Markov oma ohvitseride-pataljoniga, keda Kornilov on lugenud juba hukkunuks Bataiski linna kaitsel. Markovil on ?nnestunud l?bi raiuda enamlaste r?ngast ning kaudseid k?lavaheteid matkates j?uda ?hinemiseni armee peaj?ududega.

M?ni p?ev hiljem ?hinevad v?ekoondisega ka 1500 Doni kasakat kindral Popovi juhtimisel, kes Novot?erkasski langemisel ainukestena otsustanud v?itlust j?tkata punaste vastu ning esialgu varjata end steppides. Nii t?ieneb armee p?ev-p?evalt ja peagi on Kornilovi lippude all umbes 5000 meest ?hes 40 kahuriga.

Paisunud lootustega liigutakse edasi t?otatud maa – Kubani kasakate vabariigi ja tema pealinna Jekaterinodari poole, millest segaste kuulduste j?rgi teatakse ainult niipalju, et valitsus ja saadikutekoda, Kubani kasakate Rada, on veel seisukorra peremehed ning v?itlus enamlastega k?imas.

Vahepeal ei maga aga ka enamlased, kes hirmuga j?lginud Kornilovi v?e matka m??da stepialasid ning teevad k?ik, et kiiluna vahele tungida ja t?ket luua Kubani valitsuse v?gede ja vabatahtlike armee v?imalikule ?hinemisele.

Selleks koondavad nad Lezanka alevi ?mbrusse Jegorl?ki j?e taha rohkearvulisi v?ehulki tugeva kahurv?e ja soomusautode toetusel, sulgedes valgearmeele tee. 21. veebruaril toimub siin esimene t?sisem lahing, kus paljud Korniloviga teel liitunud v?eosad esmakordselt tulle l?hevad Vene kolmev?rvilise rahvuslipu – sinise-punase-valge lehvimisel, millised ?lemjuhataja korraldusel muretsetud igale ?hikule.

V?itlus on ?ge ja verine, kuid ei kesta kaua – m?nede tundide v?ltel purustavad vabatahtlikud punaste t?kkeliini t?ielikult, saavad s?jasaagiks ohtrasti laskemoona, varustist, 10 kahurit. Esimene v?idetud stepilahing t?stab teadagi meeleolu ja kiirelt r?hitakse edasi eesm?rgi – Kubani sihis, mille piiridele j?utakse 23. veebruariks, j?ttes seljataha 250-verstalise r?nga matka m??da lumiseid ja hiljem kevadisest sulamisest porim?lkaiks moondunud rohtlaasi.

Siin lahkub aga k?igile ?llatuseks kindral Popov oma Doni kasakatega v?ites, et tal pole ?igust minna kaugemale Donimaa rajast „seiklusi otsima“. Kindral lubab siirduda oma alluvatega Kaukasuse m?gedesse aega ootama, millal kasakad kord l?bi p?evad „punased r?uged“ ning kodumaa teda j?lle kutsub.

Teise ?llatuse toob m?ni p?ev hiljem see, et k?igi vabatahtlike teades t?iesti enamlusvastased Kubani kasakadki on nakatatud juba punat?vega, osutades m?ningais k?lades ootamatut vastupanu valgev?ele.

Saadakse ka teada, et Kubani atamani polkovnik Filimonovi ja Kubani valitsuse seisukord on sama k?ikuv, nagu see oli olnud Donimaalgi, et Jekaterinodari kaitsel on vaid ?sna v?hene arv kasakaid, kes pealegi iga silmapilk ?hvardavad ?le joosta vastase ridadesse.

Kornilovi armeel tuleb siitpeale peagu iga jalat?it maad vallutada v?itlusega, sest ?mber Jekaterinodari on tekkinud juba t?ieline r?ngas punav?gedest, kes mitmendat n?dalat piiravad linna, alatasa juurde saades toetusosasid Donimaalt ning Kaukaasiast.

V?ideldes murrab vabatahtlike armee enesele teed, et enne linna alistumist viia abi Kubani n?rkadele kaitsej?ududele, kuid 4. m?rtsil saabub kurb teade: Kubani ataman Filimonov, v?gede juhataja kindral Pokrovski ja Rada on v?heste truuksj??nud kasakate saatel lahkunud Jekaterinodarist ning p?genenud m?gedesse, j?ttes linna v?itluseta punaseile.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.