BÕHHOVI VANGIDE PÕGENEMINE

B?hhovi vanglas istuvad „kornilovlased“ elavad ?le Stavka viimseil p?evil ?revaid tunde, kui teatavaks saab enamlaste otsus v?gede peakorter t?iesti laiali ajada ning ?hel hoobil l?petada ka Kornilovi „mustasajalise“ pesakonnaga, nagu l??pivalt v?ljendab Petrogradis ilmuv „Pravda“.

Duhhoninilt s?braliku hoiatuse saades 18. nov. Mogilevile liginevate Kr?lenko j?ukude kohta, kutsub Kornilov samal p?eval k?ik kaaslased kokku ja paneb ette v?ikeste salkadena ja ?kshaaval lahkuda B?hhovist ning koguneda hiljem Doni kasakate pealinna Novot?erkasskisse. Ammu juba on kasakate saadikud k?inud palumas endist ?lemjuhatajat, kes muide ka ise s?ndinud kasakana, et ta l?petaks oma vabatahtliku vangistuse ja „?iglase kohtu“ ootamise ning siirduks ?ra koju – Donimaale.

N??d tahab Kornilov j?rgida sellele kutsele. Donimaa on end kuulutanud autonoomseks riigiks Venemaa ?hendriikide liidus, on valinud enesele atamaniks kindral Kaledini ning k?igi tunnism?rkide j?rgi n?ib seal kujunevat ainuke t?sisem kolle punase taudi t?kestamiseks.

See maa on n??d magnetiks, kuhu t?mbab k?iki, kes ei m?tle sugugi veel alistuda Saksa rahade, juutlike juhtide ning v?ejooksikute, ?rakaranud vangide ja seltskondlike p?hjakihtide ristsugutusel ilma s?ndinud v?imule.

Donimaale on l?inud endale truuksj??nud kasakatega juba ka kindral Krasnov, samuti kindral Aleksejev, isegi Kerenski on teinud oma tuuri Doni atamani lossi Novot?erkasskis, kus kindr. Kaledin talle paraku k?lmalt n?idanud ust, meenutades langenud suurusele aega, millal see tembeldanud teda isamaareetjaks, reaktsion??riks jne.

Kornilovlaste lahkumine B?hhovist s?nnib ?sna lihtsalt ega kanna sugugi mingit p?genemise ilmet, kuna vanglavahid ju tegelikult isegi on kornilovlased – endise ?lemjuhi truimad ning parimad v?e?hikud, pealegi on kindr. Duhhonin etten?gelikult saatnud valvekorral olevale Georgi-kavaleride pataljoni ?lemale kirjaliku k?skkirja k?igi vangide viibimatuks vabastamiseks.

Esimestena lahkuvad ?mberriietatult ning B?hhovis asuva Poola diviisi staabi poolt varustatud valetunnistustega kindralid Denikin, Lukomski, Kisljakov, Markov, Romanovski, polkovnik Soots jt. ning ??sel vastu 19. novembrit teeb vanglakomandant Georgi-kavaleride valvurile teatavaks, et k?sk on tulnud vabastada ka Kornilov.

Endisest ?lemjuhatajast ei taha maha j??da ka Tekini ratsapolk, kelle esindajad teatavad Kornilovile, et nad l?hevad k?ikjale, kuhu ta aga k?seb. Liigutatuna sellisest poolehoiust otsustab kindral vaprad kaukaaslased viia r?nnakukorras nende kodukohta ning k?seb polgul rivistuda teele asumiseks.

Kesk??l v?ljub Kornilov oma kambrist ja astub vangla ?uele, kuhu on juba rivistunud ta vangivalvurid – Georgi-risti kavaleride pataljon. Kindral j?tab nendega jumalaga, t?nab eeskujuliku teenistuse eest ja ulatab ?he s?duri k?tte 2000 rubla, paludes seda v?ikese kingitusena jagada k?igi kavaleride vahel.

Ristimehed soovivad kindralile h?rdasti head teereisi ja karjuvad v?geva hurraa, kui Kornilov oma saatjate keskel v?ljub v?ravaist.

T?naval v?etakse ta uute hurraah??etega vastu – seal on rivis teda ootamas ta lemmikud – 400 Tekini ratsanikku.

Varsti ?rkab unine B?hhovi linnake valjust hobukapjade plaginast ja kogu elanikkond tormab imestelles akendele j?lgima pilti, kuis senine vang oma valvurite – Tekini ratsapolgu eesotsas siirdub suurele Dnepri sillale, ?letab selle ning kaob ??pimedusse.

Tekinlased ?hes Korniloviga kihutavad ?le Dnepri saades kogu ?? ja p?eva, et korraga v?ita pikemat vahemaad Mogilevist, kuhu samal p?eval peavad sisse marssima punased karistussalgad Kr?lenko juhatusel.

R?nnakuks valitakse k?ige k?rvalisemad k?lavaheteed, minnakse l?una-ida suunda pidades sageli l?bi padrikute ja metsatukkade ning hoidutakse eemale suuremaist keskusist, et mitte ootamatult sattuda m?nda enamlaste ?lesseatud l?ksu.

J?rgneval 18. novembril on B?hhovi vangide p?genemine teada juba ?le Venemaa. Enamlised lehed teatavad sellest jalak?rguste, rasvaste pealkirjadega ning t?navanurgile ja kuulutustulpadele kleebitakse hiigelplakatid Rahvakomissaride N?ukogu, kohapealsete sovettide ning Vik?el’i (?levenemaalise Raudteelaste Liidu T?idesaatev Komitee) ?leskutsega, et iga kodaniku kohus olgu kinni p??da Kornilov koos ta „musta bandega” ja v?imudele ?le anda kas elusalt v?i surnult.

Kuna B?hhovist on Donimaa l?hema rajapunktini matkata ?le tuhande versta, ei ole p?genikele kerge nende teekond, pealegi annab end valusasti tunda L?una-Vene lagendikele laskunud k?re talveilm, lumetuisud ja j??tunud teed.

Siiski valitseb ohvitseride ja ratsanike keskel ?lev meeleolu, mida ?lal hoiab Kornilovi isiklik v?lu, temale antud t?otus, et keegi ei j?? temast sammugi maha. Elevil hoiab inimesi vististi ka asja romantiline k?lg: talvepakases tuhandeverstast ohtuderikast matka sooritada ainult selleks, et armastatud juhti viia varjule enamlike tagaajajate eest.

Seitsmendal reisup?eval, 27. novembril, j?uab v?ike s?jasalk Desna j?e ligiduses mingisse k?lakesse, kus kavatsetakse ??bida ning hommikul ?letada Brjanski ja Moskva vaheline raudteeliin. Keegi vabatahtlikult end teejuhiks pakkunud talumees viib p?genikud aga otse s?lle varitsevaile enamlasile, kes seadnud k?la l?hedasse metsa ?les kuulipildujad ning avavad ??pimeduses sealt ootamatu kuulivalangu.

Tekini polk, mis Maailmas?jas kuulsa Metsiku Diviisi koosseisus nii tihti l?iganud lahinguloorbereid, ei pea paraku n??d vastu sellisele ?raandlikule kallaletungile ja jookseb silmapilgu v?ltel laiali.

P?genemisega peab end p??stma ka Kornilov, kelle alt lastakse hobune maha. Tekini polgu ?lem polkovnik K?gelgen aitab n?rkenud kindrali enda k?rvale sadulasse ja m?nek?mne-meheline j?relej??nud grupp, enamikult ohvitserid, siirdub l?hemasse raudteejaama, kuhu ?kshaaval hakkavad kogunema ka laialipaiskunud eskadronid.

Paljud j??vad kaotsi, palju on ka haavatuid ja tuju n?ib k?igil l?plikult langenuna. Salkadena seisavad tekinlased koos ja arutavad, kas poleks parem n??d j?tta see meeletu ettev?te, rivikorras oma kodukohta Kaukaasiasse j?uda, ning enamik ratsanikest avaldab arvamist, et edasi minna on m?ttetu ja parem siis juba alla anda enamlasile.

Juuresolevad ohvitserid seletavad meestele, et enamlased laseksid ju sel puhul maha Kornilovi ja ei annaks armu ka teistelegi ohvitserele kas vaprad kaukaaslased on siis ?raandjad?

M?gipojad j??vad veidi m?ttesse ja raputavad siis ?gedasti pead:

„Ei! Meie kindralit ei puuduta ?hegi enamlase n?pud! Aga edasi minna me ka enam ei v?i!“

K??rimisest meeste keskel ja allaandmise kavatsusest teatatakse Kornilovile, kes l?heb ise r??kima nurisejatega.

Kindral peab neile v?ikese k?ne, tuletab meelde aegu, kus nad tema juhatusel v?itnud ?he lahingu teise j?rel, ja k?sib l?puks, kas nad t?esti tahavad teda n??d m??a komissaridele.

„Annan teile viis minutit m?tlemisaega,“ j?tkab Kornilov, „ja kui siis otsustanud olete alla anda vaenlasele, lasete k?igepealt maha mind. Sest ma eelistan maha lastud saada pigem teie poolt kui alla anda vaenlastele.“

Ratsanike salgad seisavad neid s?nu kuulatades norgusp?i ja h?belikult oma endise ?lemjuhataja ees, julgemata t?sta temale silmi.

Samal silmapilgul t?useb sadulas p?sti rittmeister Natanson, heidab laia kaarega oma papahha peast, s?litab ja h?ikab valjusti:

„Tekini mehed! Kas teie t?esti m??te ?ra oma kindrali? Ei usu mina seda, ei usu! Teine eskadron sadulasse istuda!“

Nagu paraadi-k?sklust saades, h?ppavad teise eskadroni mehed sadulasse ja rivistuvad. Eskadroni etteotsa tuuakse polgu standart ja salkkond hakkab liikuma. K?hklemata venivad j?rele ka teised eskadronid ning r??msas tujus j?tkatakse reisu l?unasse.

K?rvetavas novembrik?lmas l?bitakse veel m?nisada versta enamlasist juba k?ikjal vallutatud maa-alal, l??akse siin-seal m?ned lahingud punastega, kannatatakse mehiselt n?lga ja k?lma.

Raske r?nnak m?jub tugevasti Kornilovi tervisele, kes paar viimast p?eva ei suuda kange k?lma t?ttu istuda enam sadulas. Teda talutavad k?e alt kinni hoides edasi ohvitserid, kuid veendudes, et ta on niiviisi ainult t?liks k?igile, palub Kornilov polgul teekonda j?tkata ilma temata ja otsustab katset teha Donimaale j?uda ?ksi.

Riietades end talumehe r?ivaisse, istub ta kuskil pisikeses jaamas l?una poole minevasse rongi ja j?uab 6. detsembril ?nnelikult p?rale Novot?erkasskisse, kuna tema senised ihukaitsjad – Tekini polk, mitmesuguste seikluste j?rel satub Ukraina rahvusv?eosade koosseisu, v?tab nende seltsis osa Kiievi v?itlusist ja hiljem ?ksikute r?hmade kaupa saabub P?hja-Kaukaasiasse, Doni- ja Kubanimaale, kus need salgad saavad aluseks esimesele valgev?e koondisele – Aleksejevi ja Kornilovi ?hisel algatusel loodavale Vabatahtlike armeele.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.