KORNILOVI SURM

?lemjuhataja staabi v?ike personaal magab halvasti ??l vastu 31. m?rtsi: kellelgi ei taha und tulla ?leelatud raske v?itlusp?eva j?rel, mis olnud nii ohvririkas ja verine, viinud mullak??baste alla m?ningaidki parimaid lahingukaaslasi ja s?pru ning n?idanud k?egakatsutava selgusega k?igile, et asjata on taguda pead vastu m??ri, m?ttetu murda vaenlase mitmekordset ?lej?udu selle pisikese k?put?ie vapratega.

S?nge eelaimus sosistab unetult asemeil v?hkrevaile meestele k?rva, et Kornilovi otsus uueks tormijooksuks linnale on v??rsamm, on t?eline meeletus ja enesetapp.

Vara hommikul hakkavad ??si vaikinud enamlaste kahurid uuesti m?risema, k?lvavad m?rskudega ?le valgete n?rgad h?dakaevikud linna??rsel heinamaal, lammutavad osavate tabamustega kasarmuid, mille purunenud aknaavade varjul k?kitavad truult valvel Markovi ohvitseridepolgu mehed.

Kuid k?ige kibedama, k?ige ?gedama valangu vinguvat, praksuvat ja k?rgatavat tulel??ska saadab vaenlane k?rgel Kubani j?e kaldal n?htuvale farmile, kuna talle on juba teada, et seal asub valgete j?udude s?da, nende staap.

Staabi?lem kindr. Romanovski, ?lemjuhataja abi kindr. Denikin, adjutandid ja k?ik ligiolevad katsuvad uuesti veenda Kornilovit, et ta oma elu ei paneks asjatult kaalule, k?seks silmapilk paikneda staabil kuskile varjulisemasse kohta v?i lahkuks ?ksindagi m?nda h?daohutumasse paika, n?iteks m?isa taga paistvasse tammesalusse, kuhu punaste m?rsud veel ei ulatu.

Kornilov heidab aga k?ega, lausudes l?hidalt:

„Pole m?tet aega raisata kolimisele, homme on meie ?ldr?nnak.“

?lemjuhataja astub oma kambrisse, kus istub laua taha, kuna Denikin ja Romanovski siirduvad v?lja, istudes seal maha Kubani j?e j?rsule pervele.

J?kke langeb k?mnetena granaate, t?stes seal tohutuid veesambaid ?les, ja ka m?isahoone ?uele raksatavad pommid ?ksteise j?rel, peletades p?genema seal seisvad sideratsanikud. Kaks j?ekaldal istuvat kindralit ei v?i aga kuhugi end peita ega vist tahagi seda teha, kuna ju nende juht h?daohtu mitte mikski pannes t??tab pommisaju all praegu rahulikult oma kirjutuslaua taga.

Siis tuiskab aga ?ks granaatidest tules??stina otse kindralite l?hedusse, paiskab neile kaela mullakamakaid, kuna j?rgmine lendab l?hida ja j?rsu raginaga m?isahoonesse.

Hetk hiljem jookseb Denikini juurde ehmatusest viltukiskunud n?ol ?lemjuhataja adjutant, alamleitn. Dolinski.

„Va?e prevoshoditelstvo,” kogeleb ta vaevu, „kindral Kornilov on …”

S?nad j??vad kurku kinni noorel ohvitseril, kuid Denikin m?istab selletagi.

„Pole vaja rohkem,” ?igab ta k?ega adjutandi poole. „saan aru k?igest …”

Kornilov on viibinud ?ksi oma kambris, kui vaenlase m?rsk puurinud l?bi seina, l?hkenud laua all, mille taga kindral istunud. K?ik tormavad kohale, kus poolpurustatud ja suitsuga t?itunud toas lamab p?randal verine kogu, kaetud laest langenud krohvi ja muu pr?giga.

?lemjuhataja hingab k?ll veel, kuid igasugune abi on juba hiline. Granaadikild on purustanud ta otsaesise, kiskunud k?lje seest suure t?ki, purenud verdn?rguvaid haavu mujalegi.

Sadadest farmile lastud pommidest on see olnud ainuke, mis sattunud majja, ainult aga just ?lemjuhataja tuppa, tappes ainukesena teda. Ning mis veelgi kummalisem: see j??bki ka viimseks lasuks, mille punased l?hetasid m?isale – vaenlane siitpeale suunab oma kahuritule j?rsult teistesse punktidesse.

?lemjuhataja surma tahetakse algul varjata s?jav?e eest, v?hemalt kuni ?htuni. Ent see on asjatu katse: kurb s?num levib kelleltki edasiandmatult, nagu l?bi eetri, nagu h?pnoosi teel. Varsti on see k?igil teada.

Masendavalt m?jub Kornilovi langemine v?ikese armee liikmeskonnasse. Vanad, k?mneid lahinguid ?leelanud karmid s?jamehed nutavad kui v?ikesed lapsed, r??givad ?ksteisega sosistades ja kartlikult, nagu lehviks n?gematult nende keskel ja kuulataks leinajate juttu pealt see, kes olnud k?igile ebajumalaks.

Korniloviga n?ib kadunud k?ik, kuna ?ieti just tema isiku ?mber oli koondunud terve valge v?itluse idee, usk peatsesse v?itu, lootus p??semisele. Ning kui n??d teatakse, et teda enam ei ole, et halastamatu surm on kustutanud selle keskkuju, hiilib vaprategi s?damesse hirm ja piinlev kahtlus.

Ridades p??sevad kuulujutud, ?ks hullem teistest, et enamlasile on tulnud m??ratul hulgal lisav?gesid, kes tihedasti juba r?ngasse haaranud kogu valgev?e, ning et hukkumine v?i v?hemalt vangip?lv on k?igile paratamatu.

Kabuhirm tumeda homse p?eva eest ?ngistab luupainajana senini nii surmap?lglike s?dalaste meeli ja s?durite hulgas sosistatakse juba salaja, et ainuke p??s seisab n??d veel p?genemises.

Kas oligi see nii v?i uskusid seda paljud, kuid vaenlanegi n?ib imelisel viisil teadlik olevat saatuslikust s?ndmusest, mis v?ljendub punaste laskurite v?idur??mutsevas kindluses, nende kuulide t?psemas koondamises, nende m?rskude tabavamas languses. Siiski pannakse veel s?dilt vastu, niikauagi, kuni teatakse juhi p?rmu viibivat kaevikute ligiduses, h?daohus vaenlase k?tte sattuda m?nitamiseks ja v?ib-olla t?kkideks rebimiseks.

Ent seda v?hemasti nad ei pea saama, need punased m?rtsukad. Armastatud ja nii isaliku juhi maised j??nused viime varju, kaitseme seda viimse hinget?mbeni, kui vaja, – nii otsustavad omavahel ka aremadki argadest.

Kornilovi laip t?stetakse vankrile, kaetakse teina oma sineliga, millel v?lguvad kindrali siiruviirulised kuldpagunid, ja v?ike leinarong, saadetuna langenu alaliste ihukaitsjate Tekini ratsapolgu r?hmast, liigub vaikselt Jelizavetinskaja stanitsa poole.

Teel tuleb ratsahobusel vastu kindr. Aleksejev, kes majandusjuhina tagapool asudes alles n??d kuulnud juhtunust. Sadulast ronides teeb ta maani kummarduse p?rmu ees, suudleb ta otsaesist ja vaatleb kaua lahkunu k?lmi ja kirgedeta, juba hauarahusse vaibunud n?ojooni.

See on kahe suure v?e?lema viimne h?vastij?tt teineteisega, kahe juhi lahkumine vastandlikele teeradadele: ?hele teekond igavikku, teisele matka algus l?bi kibuvitstega p?imitud okasmetsa sihitu hulkuri osas.

Jelizavetinskajas pestakse kindrali laip puhtaks, asetatakse rutuga kokkul??dud, v?rvimata m?nnilaudadest kirstu ja ehitakse ohtralt esimeste kevadlilledega.

Salaja, et keegi kohapealseist elanikest ei saaks teada matusepaika, viiakse heintesse peidetud puus?rk vankril veel m?ned verstad edasi saksa kolonistide asulasse Gnatschbausse, kus vabatahtlike armee ?lemvaimulik Denikini, Romanovski ja paari teise kindrali juuresolekul peab kiirelt valmiskaevatud haua juures leinateenistuse „langenud s?jamehele Lavr’ile”, mille j?rel haud aetakse kinni ning tehakse maatasa, lootuses, et enamlastel n??d raske oleks seda avastada.

Samasse kindrali puhkepaiga k?rvale leiab endale aseme ka polkovnik Ne?entsev, Kornilovi-nimelise l??gipolgu langenud ?lem, ?lemjuhataja noor s?ber ja armastatuim ohvitser.

Tasandatud hauapaigast v?etakse t?pne plaan, millest tehakse kolm eksemplari ja jagatakse kolme isiku k?tte, ?lesandega, et elluj??nute kohuseks on kord tulla hauale, kui punased tormihood lakanud r??stamast Venemaad, ning p?stitada siia korrap?rane k??bas ja m?lestusm?rk.

Kuid armutu saatus, mis polnud ?lemjuhatajat just eriti hellitanud ta elup?evilgi, ei tunne halastust ka ta p?rmule.

2. aprillil 1918. a., pimedal ??l lahkub vahatahtlike armee kiirustades Jekaterinodari linna alt ja matkab vaenlasest j?litatuna m??da steppe ?les p?hja poole Aasovi mere suunas.

Saksa kolooniasse Gnatschbausse j?uavad punased p?ev hiljem peale Kornilovi muldas?ngitamist, 3. aprillil. Nende esimeseks mureks on hakata otsima siit „valgete kassat ja kullav??rtusi“, mida need k?laelanike jutu j?rgi siia maha matnud.

K?ikjal ringi tuhnides asunduses, leiavad nad l?ppeks kahtlase paiga, kus v?rske muld selgesti vihjab „rahaaugu” asukohale. Rutusti tuuakse labidad, kaevatakse ja tuuakse p?evavalgele mitte loodetud rahakast, vaid Kornilovi ja Ne?entsevi laip.

Kuna esimene neist kannab ?lul t?iskindrali paguneid, arvatakse kohe, et see v?ib olla ainult Kornilov ise v?i Aleksejev, sest teisi k?rgemaid kindraleid valgev?es ei teata olevat.

Ne?entsevi j??nused topitakse tagasi mulla alla, kuid kindrali keha veetakse Jekaterinodari, „isiku kindlakstegemiseks”, nagu otsustab punasalga juht.

K?garasse kokkulitsutuna kitsasse kaherattakaarikusse, aluspesuni paljaks kistuna, tuuakse Kornilovi p?rm linna uhkema v??rastemaja ette, kus elutsevad punaste v?imukandjad Sorokin, Zolotarev jt. Hotelli ?u, kuhu kaarik sisse s?itnud, t?itub silmapilk punav?elasist, kes laibas ?ra tundes endise k?rgema ?lemjuhataja, keksivad r??mu?revuses vankri ?mber nagu kannibalid magusa maiuspala ootel tulel podisevast katlast.

M?ningate ?ksikute m?istlikumate manitsused, et surnud mees pole enam kardetav ja tema rahu ei maksa eksitada, j??vad t?helepanuta, ning ?ha suurenev punaste j?uk l?heb j?rjest s?jakamaks.

„?les puua vaja generalt?ik, et k?ik n?eksid teda!” h??takse rahva seast.

Aga seal n?uab endale s?na hotelli palkonile ilmunud komissar Sorokin, kes purujoobnuna vaevalt jalgel vaarudes t?stab k?e t?helepanu m?rgiks. Uhkeldades teatab ta, et just tema v?eosa on olnud see, kes avastanud Kornilovi laiba.

Sorokini selja tagant tr?gib aga n?htavale uus n?gu, komissar Zolotarev, kes kiitlejat eemale l?kates karjub alla, et vale puha see Sorokini lora – tema mehed olnud need, kes kaevanud kindrali august v?lja.

Vahepeal, kui kaks v?imumeest ?lal palkonil jagelevad omavahel kindrali „avastamise“ au p?rast, rakendavad punav?elased kaariku eest hobuse lahti ja veeretavad laiba kogu vankriga t?navale, kus ta ?he puu alla saades t?stetakse k?tele ja paisatakse kaltsupuntrana sillutisele.