BÕHHOVI VANGLA

Kindral Aleksejev, ?lemjuhataja uus staabi?lem, saabub Mogilevi ajal, kus sinna on t?ttamas mitmed s?jav?erongid revolutsiooniliste s?duritega, et omal k?el Stavkat likvideerida ja k?ik „s??dlased“ seada seina ??rde. See, mida Aleksejev kogu aja kartnud, mille eest hoiatanud Kerenskit ning mille t?ttu ta ?ldse oli hakanud staabi?lemaks, on n??d teostumas.

Vitebski ja Smolenski soldatitekomiteed on kogunud paar tuhat ?les?ssitatud vabatahtlikku „Kornilovi pesa“ h?vitamiseks, laadinud need k?ratsevad k?ril?ikajad vaguneisse ja terve see pesakond liigub n??d ?heski jaamas peatumata kiiresti ligemale Stavka asukohale.

Or?a jaamas kohtab Aleksejev mingi rohkearvulise v?eosaga alampolkovnik Korotkovi juhtimisel, kellele Kerenski andnud salajased korraldused k?tte viibimata tegevusse asuda Mogilevi vastu, kuigi p?ev varem oli seesama Kerenski lubanud Aleksejevile, et ta ootab ?ra Aleksejevi ja Kornilovi kokkusaamise ning soovib asja lahenemist rahulike l?bir??kimiste teel.

Moskva s?jaringkonna-?lem, Kerenski armualune polkovnik Verhovski on saatnud Aleksejevile telegrammi ette, et ta s?idab suurema v?e?hiku saatel peagi teele Mogilevi poole, „abiks Stavka puhastamisel“, vabandades, et ta seda teha pole v?inud otsekohe.

Masendatuna kahepaikse peaministri reetlikust meelest, v?tab Aleksejev telegraafilise ?henduse Petrogradiga ja p?rib Kerenskilt, milliseil kaalutlusil ta on murdnud oma s?na, andes kohe peale Aleksejevi ?ras?itu vastupidise k?su: avada s?jategevus Stavka vastu.

„Olen oma koha vastu v?tnud tingimusel, et seisukord laheneks veretult, ilma ohvriteta, aga n??d te saadate s?jaj?udusid v?lja Mogilevi poole. Kas on teie sooviks, et Kornilov ja ta kaaslased langeksid j?ukude omakohtu k??si?“ k?sib Aleksejev oma telegrammis.

Kerenski vabandab ja p?ikleb, kiirustab ?liv?ga likvideerimist, seletades, et talle vaheajal olevat toodud uusi andmeid: Kornilov ei taha alistuda v?itluseta, on kogunud Mogilevi suuri v?ehulki, kes kindlustavad ennast linna ?mbruskonnas ning seavad positsioonidele rohkearvulisi patareisid. Annab Aleksejevile kahetunnilise t?htaja Stavka ?lev?tmiseks ja palub selle m??dumisel teatada talle Kornilovi vangistamisest.

Osava ?ongl??rina poetab Kerenski oma telegrammidesse ilusaid fraase ka „h?dohus olevast isamaast“, sellest, et kogu demokraatia olla n??d h?iritud ja ootavat nii temalt kui ka Aleksejevilt „tegusid“.

Aleksejev vastab telegrammiga, et k?ik jutud Kornilovi vastupanukavatsusist on luule, et ainustki s?durit pole saadetud kaevikuid kaevama linna ette ega ole ka viidud sinna kahureid. Palub silmapilk peatada k?ik Mogilevi suunas liikuvad e?elonid, ?hvardades panna vastasel korral oma ameti maha.

Peaminister n?ustub l?ppeks sellega ning laseb peatada Mogilevi poole t?ttavad karistusrongid, mis on j?udnud juba eelviimsesse jaama enne Mogilevi. Seal on „karistajad“ vihaselt ?llatatud, kui jaama?lem ei lase neid enam edasi.

Kornilov annab vaikselt alla ja ainu?ksi seep?rast, et seda pooldab tema s?ber ja koolivend Aleksejev. 1. sept. 1917. a. paigutatakse kindralid Kornilov, Lukomski, Romanovski ja rida teisi ?lemjuhataja staabiohvitsere ?hte Mogilevi v??rastemajja valve alla, kust nad m?ni p?ev hiljem viiakse ?le v?ikesesse kreisilinna Star?i B?hhovisse.

Aleksejev suudab l?bi viia, et vangistatute valvele ei asu mitte Kerenski poolt soovitatavad „valitsustruud v?eosad“, raiskunud varupataljonide mehed ja linnadesse revolutsiooni „s?vendama“ tulnud rindejooksikud, vaid Kornilovile truud, raudses distsipliinis ?htehoiduvad Georgi-risti kavaleride pataljon, Kaukaasia p?rismaalaste Tekinski polk ja Kornilovi-nimeline surmapataljon.

Selle ettevaatuseabin?uga on Aleksejev oma s?brale osutanud v?rratu teene, kuna k?ikjal ?le maa soldatite komiteed v?tavad vastu otsuseid, et m?ssuline ?lemjuhataja tuleb viibimata anda „revolutsioonis?durite“ poolt koostatava v?ljakohtu alla. Aleksejev hoolitseb veel, et Ajutise Valitsuse poolt nimetatava uurimiskomisjoni hulka satuvad inimesed, kes ei ihka just ?lemjuhataja pead, ja suudab veenda mitmete m??dukate ajalehtede toimetusi, nagu „Novoje Vremja”, „Ret?” jt., et Kornilovi „m?ssu” ja selle t?sip?hjusi kirjeldataks ?igetes v?rvides.

Kerenskilt n?uab Aleksejev, et end. ?lemjuhataja vastava uurimiskomisjoni tegevuse l?ppedes rehabiliteeritaks t?iesti v?i v?hemalt lastaks vabadusse, kuna ju tegelikult pole olnud mingit m?ssu, vaid ainult kavatsused ja needki sihitud mitte Ajutise Valitsuse, vaid enamlise h?daohu vastu. Kerenski annab aus?na, et ?revuse rahunedes s?durkonnas ja rahva hulgas ta laseb Kornilovil vaikselt minna, kuid juba j?rgneval p?eval, 2. sept. ta murrab sellegi s?na, k?seb Berdit?evis arreteerida terve l??nerinde staabi ja n?uab T??liste ja Soldatite N?ukogu tagant?ssitamisel „riigi?raandjaile“ valju kohut.

Arreteerimised toimuvad ka k?igis suuremais linnades ja rindestaapides ning selle tagaj?rjeks on, et terve Ajutine Valitsus lahkub ametist, j?ttes diktaatori t?iesti ?ksi.

Maha paneb oma ameti ka kindr. Aleksejev, kuna talle B?hhovist teatatakse, et Kornilov loeb tema ?lesande Stavka likvideerimisega l?ppenuks ja arvab, et sellisel autoriteetsel v?e?lemal ei k?lba enam koost?? Kerenskiga.

Viimane p??rdub terve rea kindralite poole ettepanekuga asuda vabanenud staabi?lema kohale, kuid k?ik ?tlevad sellest ?ra, kuni viimaks leidub ainuke, kel veel usku on m?ratseva ja igal sammul rumalusi toimiva, s?namurdja diktaatoriga kaasa minna. See on kindral Duhhonin, senine l??nerinde staabi?lem.

2. sept. toimetatakse Berdit?evis arreteeritud kindralid ja ohvitserid k?va valve alla raudteejaama, edasisaatmiseks B?hhovisse. See on teataval m??ral ristitee, sest ohvitsere tiirutatakse algul jalgsi l?bi linna, enamlike soldatite ja rahvaj?ukude hurjutuste, s?imu ja kivirahe saatel. On otse ime, et rahvamass, ?leskihutatuna lugematuist agitaatoreist, ei kisu neid siinsamas l?hki.

Konvoeerijaiks on rood s?jakooli kasvandikke, kes ahelikuna piiravad vange ja tihti t??kidega t?rjuvad eemale joobnud ning k?ratsevaid soldateid, kui need j?uga katsuvad ligi tr?gida kindraleile.

Mitmed ohvitserid lompavad, saades tabamusi t?navailt ?leskistud kividest. Kindral Orlovil, vanal ?he k?ega s?jasangaril, on n?gu ?leni veres pihtasadanud kivist, paljud valvureistki v?tavad vastu teenimatuid hoope, kaitstes truult nende valvele usaldatud „?raandjaid”.

Vaksalisse j?udes paigutatakse kornilovlased kaubavaguneisse, kuigi jaamateedel seisab k?mnete viisi t?hje, varus olevaid klassivaguneid. Selleski toimingus n?itavad m?ssulised orjad revolutsioonis?durid ja rahvamass – ilmekalt oma vaimset madalust, suutmata k??ndida r??tlimeele lihtsaimagi avalduseni, et maaslebavat vaenlast enam ei l??da ega s?litatagi ta peale.

Arreteeritute hulgas on kindralid Denikin, Erdeli, Vannovski, Elsner, Kisljakov, Markov, Orlov, polkovnikud Jaan Soots, Novo?iltsev ja Pronin ning rida v?hemais aukraadides ohvitsere, kes h?rjavaguneisse t?ugatuna suletakse sinna luku taha.

Vangid on masendatud k?igest ?leelatust, viskuvad j?uetuina pikali vaguneisse ?lesl??dud naridele ning kellelgi pole lusti s?nagi vahetada ?nnetuskaaslasiga. S?it B?hhovini toimub mitmete pikemate peatustega l?bitavais linnades, milliste kohapealsed komiteed lasevad rongi kinni pidada ning n?uavad vangide v?ljaandmist, et kohut ?ra pidada siinsamas.

B?hhovisse j?udes paigutatakse arreteeritud kohaliku naisg?mnaasiumi hoonesse, kus on juba ees Kornilov oma kaaslastega.

Vanglaks muudetud koolimajas on igasugune omakohtu h?daoht juba m??das, sest seda kaitsevad vabatahtlikult oma ?lemjuhataja valvele j??nud ?ksused – Georgi-kavalerid, Kornilovi surmapataljon, Tekini m?gipoegade polk, kes vaatamata k?igile Petrogradist saabunud korraldustele – valve ?le anda kohapealsetele v?eosadele – ei murra truudust oma seniseile juhtidele, lubades ajada t??gi otsa iga?he, kes teeb katset ligineda Kornilovi ja ta kaaslaste asukohale.

Julgeoleku ?hkkonna loob siin ka seegi, et linnakeses asub 1. Poola diviis kindr. Dovbor-Musnitski juhatusel, kes lugedes end v?lismaa s?jav?eosaks, keeldub samuti t?itmast Kerenski k?sku – B?hhovist kas rindele v?i m?nda teise linna kolida.

Vangistuses kasutavad kindralid v?rdlemisi suurt sisemist vabadust, v?ivad takistamatult liikuda terves hoones ringi, k?lastada kaaslasi teistes kambrites, jalutada igal ajal ?ues ja vastu v?tta ka k?lalisi. K?igi silmis on Kornilov ikka veel ?lemjuhataja ja tema k?ske ning korraldusi ei t?ida ?ksnes vangid, vaid valvuridki.

Isegi Mogilevi p?rale j?udnud uus Stavka staabi?lem kindr. Duhhonin loob otsekohe salasidemeid B?hhovi vanglaga, k?sides tihti oma erikullerite kaudu n?u Kornilovilt paljudes v?ejuhatusse puutuvais k?simusis. Nii juhib Kornilov tegelikult ka vanglastki veel rinnet, andes Duhhoninile kogu kinniistumise ajal – poolteise kuu v?ltel – sageli s?bralikke n?pun?iteid ?ha suurema hooga varisema l??nud Vene rinde ajutisekski pidurdamiseks.

S?ndmused rindel ja pealinnas j?rgnevad n??d katastroofiliste k?uek?rgatustena ?ksteise j?rele: septembri algup?evil langeb Riia ning sakslased asuvad Eesti saarte okupeerimisele, piiridel asuvad rahvused kuulutavad oma rippumatust, loovad valitsusi ning koostavad rahvusv?eosi, raudteelased kuulutavad ?levenemaalise streigi – palkade t?stmiseks, Petrogradis on Ajutine Valitsus varjusurmas ja v?im pooliti juba T??liste ja Soldatite N?ukogu k?es, keda juhtima hakanud juut Bronstein-Trotski.

K?ik Kerenski katsed luua uut koalitsioonivalitsust jooksevad karile ja senise saatuse pailapse seisukord hiigellinnas, mis silmini t?is kiilutud enamlusmeelsete, frondilt minema lipanud soldatitega, ei ole kuigi kadestusv??rne, pealegi kui v?im on igal hetkel libisemas ?ha julgemaks muutuvate enamlaste k?tte.

Ajutise Valitsuse lahkunud liikmed t?idavad k?ll veel oma kohuseid, peavad koosolekuid, annavad korraldusi ja p?evak?ske, tihti ?ksteisele vastuk?ivaid, j?uetuid ja veidraid, ning neid ei t?idagi enam keegi. Igal pool, k?igis linnades on juba ees omad sovetid, n?ukogud, ning n??d on neile j??nud ?elda viimane s?na.

Elu Petrogradis on Kerenski valitsuse l?pup?evil kui viibimine podiseva kraatri serval, mis maa-aluseid t?minaid t?ugates n?ib j?rgneval silmapilgul tulis?gavustest l??mavaid laavaj?gesid alla orgu veeretavat.

Oktoobri alguks on sakslased j?udnud okupeerida juba Saare- ja Hiiumaa, leidmata mingitki vastupanu, ning saadavad dessandi maale Haapsalus. See on otsekohene h?daoht punasele Vene pealinnale ja Ajutine Valitsus sakslaste j?rjest kiirenevat edasitungi arvestades v?tab otsuseks Petrogradi evakueerida.

See otsus, kuigi veel teostamata, saab uueks komistuskiviks Kerenskile: enamlased, kes seni polnud v?hematki hoolinud isamaast ja selle t?keldamisest ?ksk?ik kelle poolt, kasutavad n??d ?ra valitsuse otsuse agitatsiooni m?ttes – Kerenski tahtvat pealinna m??a sakslasile, seep?rast – k?ik j?ud pealinna p??stmisele, ja k?ik v?im otsekohe n?ukogudele!