KERENSKI – VENEMAA DIKTAATOR

26. aug. ?htul toimub Talvepalees ajalooline valitsuse koosolek, kus Kerenski loeb ette Lvovilt saadud „s??t?endi” ja n?uab Kornilovi viibimatut tagandamist, enesele aga erakorralisi t?isvolitusi ja diktaatorlikku v?imu.

Tormilistes vaidlustes otsustab valitsus l?ppeks Kerenskile anda diktaatori ?igused ning peaminister teatab 27. aug. k?igis ajalehtedes kogu Venemaale „Kornilovi alatust m?ssust”, kutsudes rahvast ?les „k?igi j?ududega kaitsma revolutsiooni saavutisi”.

Uueks Petrogradi kindralkuberneriks nimetatud Boris Savinkov, senine tuline Kornilovi pooldaja, saab korralduse rutuliselt organiseerida v?eosi pealinna kaitseks „Kornilovi r?nnaku vastu”, nagu k?lab ametlik teadaanne.

Samal p?eval l?hetab uus diktaator Stavkasse telegrammilise k?su – Kornilovil lahkuda kohalt ja see ?le anda senisele staabi?lemale kindr. Lukomskile. Viimane ?tleb aga viisakalt ?ra, mainides oma vastuses, et ta ei n?e praegusel ?hvardaval tunnil, kus Saksa v?ed on edasitungi arendamas Riia peale, enamlased aga igal hetkel valmis v?imuhaaramiseks, mingit tarvet ?lemjuhataja vahetuseks ning loeb sellise aktsiooni otsekoheseks isamaa ?raandmiseks.

Kerenski pakub ?lemjuhataja kohta n??d kindr. Klembovskile, kuid ka seegi t?rjub pakkumise tagasi.

Kindral Kornilov aga, seisukorra t?sidust arvestades ja kohkunult j?lgides samal ajal Stavkasse saabunud h?irivaid teateid Saksa v?gede edasitungist Riia peale, samuti suurte Saksa lahingulaevade ilmumisest Eesti saarte vetesse, otsustab ?lemjuhataja kohalt mitte lahkuda, teeb korraldusi sakslaste pidurdamiseks Riia all ning k?seb kindr. Kr?movil ja kindr. Krasnovil otsustavalt liikuda edasi Petrogradi piiramisele, avaldades ?htlasi oma kuulsa „?leskutse Vene rahvale”, mis saja tuhandeis eksemplares levitatuna rindel ja tagalas annab t?etruu pildi Petrogradi s?jak?igu t?elisist p?hjusist.

Ajal, millal Kr?mov ja Krasnov on liginemas oma korpustega pealinnale, kuulutab Kerenski uueks s?jav?gede k?rgemaks ?lemjuhatajaks iseennast ja avaldab ka k?skkirja Kornilovi tagandamiseks ning tema ja ta kaast??liste s?jakohtu alla andmiseks.

Oma staabi?lemaks palub uus „glavkoverh” (k?rgem ?lemjuhataja l?hendatult) Petrogradis viibiva, Kerenski enese poolt samal 1917. a. l??nerinde juhataja kohalt tagandatud kindral Aleksejevi, lootes selle tuntud ja autoriteetse nime varjul kindlustada endale uuel kohal poolehoidu.

Paljudele on m?istatuseks, kui see nimekas s?jamees, endine k?rgem ?lemjuhtaja tsaari p?evil ja suur Kornilovi s?ber, m?ninga k?hklemise j?rel vastu v?tab pakutava koha, millest teatab telegraafi teel viibimata ka tagandatud ?lemjuhatajale enesele, mainides, et see otsus on temas valminud peale rasket sisemist heitlust ja vaid seep?rast, et v?imu ?leandmine s?nniks ladusalt ja veretult.

Kornilov vastab Aleksejevile lihtsa, s?damliku telegrammiga:

„Ainult teile alistun, Mihhail Vassiljevit? … Langetan relvad, kui staabi?lemaks hakkate teie. M?istan teie s?dant – teilt ei v?i tulla halba isamaale …”

Enne l?plikku otsustamist, 29. aug. k?lastab Aleksejevit ta Petrogradi korteris keegi s?pradest, kes leiab ta voodiserval istumas t?iesti murtud mehena.

J?medaid pisaraid valades hoiab vana kindral pead k?te vahel ja seletab m?ninga vaikuse j?rel:

„Praegu lahkus minu juurest minister Tere?t?enko. Manguvad minult – v?tku ma vastu staabi?lema koht k?rgema ?lemjuhataja Kerenski juures… Kui ma ei j?? n?usse, lubavad nad nimetada kindr. T?eremissovi … Kas teate, mis see t?hendab? Aga vot mida: juba j?rgneval p?eval nad seavad seina veerde Kornilovi ja k?ik ta kaaslased …”

Aleksejev p?rib ?revalt, kas ei ole veel kuulda kindr. Kr?movi kaukaaslaste ja kasakate liginemisest pealinnale, n?rvitseb ja palub oma adjutanti rittmeister ?apron’i kohe t?tata aerodroomile ja lennukil viia Kr?movile ning Krasnovile s?na, et nad kiirustaksid …

Rittmeister tormabki t?itma k?sku, kuid lennuv?ljal selgub, et Kerenski korraldusel on k?igil lennukeil mootorid rikutud ning valve alla v?etud ka k?ik pealinna autodki, kuna k?igil Petrogradi suubuvail raudteeliinidel k?ib palavikuline t?? – roobaste lahtikangutamine, et takistada Kr?movi s?jav?erongide sisses?itu.

Isehakanud „?lemjuhataja” kabuhirm Kornilovi v?gede ees ei leia piire: t?iesti hullununa ta kihutab pika autode-karavani eesotsas m??da Petrogradi t?navaid, k?ib vaatamas roobaste lahtikangutamise t?id Balti, Varssavi ja Nikolai raudteejaamas, s?imab t??lisi ja vedurijuhte „sabota?nikuteks”, k?lastab kasarmuid ja aeleb k?igis valitsusasutisis marrul?inud penina ringi.

30. augustiks j?uab kindr. Kr?mov koondada Luuga linna ?mbrusse kokku mitmel pool laiali asunud Metsiku Diviisi polgud ja kindr. Krasnov ligineb Jamburgile Tallinnast, Rakverest, Narvast, Pihkvast ja Novgorodist pealinna alla k?sutatud Doni kasakapolkudega.

V?rske diktaator ja „?lemjuhataja” heitleb p??rases nahahoidmishirmus iseenesega, kaldudes kord m?ttele minna isiklikult vastu Kornilovi v?gedele ja oma osava suuv?rgi abil k?ik p??rata heale jalale, kuid samas muudab ta oma otsuse, kinnitades valitsuse koosolekul paatosliku r?huga, et m?ssajatega on vaja talitada „k?igi s?jaseaduste karmusega”, s?idab j?llegi kasarmuisse s?dureile vaimustust viima Petrogradi kaitseks „m?rvarliku tsaarikindrali” eest, ja kui vabaduses roiskumal?inud s?durid ei tunne suuremat lusti minna s?dima oma vendade vastu, nagu m?ned soldatid lausuvad, satub keigarlik karj??rik?tt ?hest meeleheitehoost teise, ?hates kuskil varupataljonis pisarais silmil, et „Venemaa ei saavat temast aru“…

M?ningad garnisoni-osad, eriti madrused ja junkrukoolid, on siiski n?us Ajutise Valitsuse kaitsele asuma ja liiguvadki lahingukorras linna piiridest v?lja, ning Kerenski sellest julgustatuna saadab oma kantselei?lema polkovnik Samarini Luugasse kindr. Kr?movile teatama, et see annaks tingimusteta alla.

Tserke??i ja Ingu?i m?gipoegade polgud on aga vaheajal j?udnud juba m?nek?mne kilomeetrini Petrogradist ja peavad Sem?ino jaamakese juures „valitsusv?gedega“ maha ainukese ja veretu lahingu, kus kummalgi poolel ei lange ainustki meest, sest varupataljonide mehed hakkavad esimeste p?ssipaukude j?rel lehvitama t??kidele torgatud valgete r?tikutega, mis kaukaaslased ajab t?ielisse segadusse: neile on ?eldud, et lahing tuleb kibe ja selles saab palju, palju l?igata, kuid n??d see vastane seal n?itab s?bralikku n?gu ja viibutab kaltsudega …

S?jategevus j??b soiku ja m?lemate poolte s?durid s?eluvad peagi segil?bi, imestelles p?rides, kus on siis see vaenlane, keda tuleks nottida.

Kerenski saadik Samarin saab Kr?moviga kokku Luuga jaamaesisel, kus laetakse parajasti raskekahureid platvormidele Petrogradi saatmiseks, ja annab edasi ultimaatumi alistuda tingimusteta, kusjuures ta kavalasti luisates kujutab m?rule kindralile ette ilusa luulepildi sellest, kuis praegu k?ik Petrogradi t?navad olla s?jav?gesid t?is, kes Kerenski esimesel n?pun?itel valmis silmapilk tormama v?itlusse.

Samarin ?tleb veel, et kui kindral annab otsekohe alla ja s?idab temaga kaasa Kerenski juurde l?bir??kimistele asjatu verevalangu l?petamiseks, on talle garanteeritud edaspidine j??mine oma kohale.

Kr?mov ei taha uskuda Kerenski ega ka ta saadiku juttu, kuid kui samal p?eval erirongiga Luugasse j?uab ka kindral Aleksejev ja palub valitsuse nimel s?jategevust seisma panna ning asja rahulikul teel lahendada, annab Kr?mov j?rele.

Aleksejev s?idab Mogilevi „Stavkat likvideerima”, kuigi k?ll raske s?damega, kuna Kr?mov j?rgib Samarinile Petrogradi ning viiakse Talvepaleesse k?ikv?imsa „diktaatori” palge ette. Mille ?le need kaks inimest seal r??kisid, on j??nud saladuseks, kuid Kerenski oma m?lestusis laseb paista, et Kr?mov olla seisnud ta ees vagusana, alandlikuna ja s??dlase n?oga, s?gavasti kahetsedes oma pattu…

Neile, kes kunagi on tundnud vaprat Metsiku Diviisi ?lemat lahinguv?ljadel Galiitsias, Poolas ja mujal, on s?natagi selge, et Kerenski versioon alandlikust, vaiksest pattukahetsevast kindralist ei saa mingil m??ral paika pidada.

Kui Kr?mov oma otsekoheses s?duris?dames midagi kahetses, siis k?ll seda, et ta nii rumalasti oli lasknud end ninapidi vedada Samarinist ning j?rginud talle Petrogradi, mis pidi silmini t?idetud olema valitsustruude v?ehulkadega.

S?idul l?bi linna Talvepaleesse oli aga Kr?mov t?navail v?inud m?rgata vaid laaberdavaid madruseid ning kokottide k?evangus rippuvaid revolutsioonis?dureid, kellel Venemaa v?i ta juhtide saatus v?is vaevalt seista s?damel. Kr?mov n?gi selgesti oma eksitust ning v?is ?lih?sti m?ista, et selliste s?jaj?udude laialipeksmiseks tal oleks k?llaltki j?tkunud juba ?hestainsastki Metsiku Diviisi polgust.

Nende piinavate m?tete k??si vangistatuna tunneb kindral end s??dlasena ja pooliti nagu ?raandjanagi Kornilovi vastu, ja lahkudes Kerenski juurest kihutab ta endale t?navale j?udes kuuli rindu.

Kerenski oma raamatus „Enamluse eelm?ng”, r??kides kindrali vabasurmast, ei h?bene muide j?hkra kahjur??muga ja lapsiku eneseilutsemisega v?itmast, et sellele sammule kindlasti t?ukas Kr?movi just tema, Kerenski, kuna ta lahkumisel ei olevat talle vajaliseks lugenud k?tt anda…

Raske rinnahaavaga korjatakse Kr?mov t?navalt ?les ja viiakse Nikolai s?jav?ehaiglasse, kus hiljem enamliselt meelestatud haiglapersonaal – sanitarid ja halastaja?ed – kisuvad tal sidemed haavalt, lastes meelem?istusetult lebava kindrali surra oma vere sisse.

Petrogradi „p??stja”, Kerenski truualamlik kannupoiss polkovnik Samarin v?tab aga paar p?eva hiljem ?nnetundega vastu h?beseeklid – kindral-majori aukraadi.