DONI KASAKATE RIIK

M?te end isoleerida oma kodupaikades kildudeks jagunevast, revolutsioonivoogudesse roiskuvast Venemaast ning luua „vaikse Doni ??res” autonoomne kasakate riik tekib kasakail juba varsti peale veebruarirevolutsiooni ja kui Kerenski poolt 1917. a. juulis ?hutatud ?ldpealetung dramaatiliselt nurjub ning viib paarik?mne-miljonilise Vene hiigelarmee kiirele lagunemisele, algab Doni polkudes hoogne valgumine koju.

Tegelikult see on k?ll v?ejooksikute kari, kes omavoliliselt rindelt lahkudes j?tab t?hjad kaevikud vaenlasele, pressib v?ev?imuga end k?igisse l?una-ida suunas minevaile rongidele, vallutab jaamades k?ik t?hjad vagunid ja sunnib raudteepersonaali relvade abil saatma neid edasi.

Kuid need inimesed pole enamlased ega ?hise Vene isamaa ?raandjad, k?ll vaid tulised kolka-isamaalased, kes t?dinedes revolutsiooni t?hjadest s?nak?lksudest, iluk?nede mulinast, parteiliidrite n??klemisest, komissaridest ja komiteedest, tahavad kord n?idata, et kasakad suudavad v?hemalt oma kodu hoida puhta sellest saastast.

Luuakse Doni valitsus, kuhu liikmeina kuuluvad k?igi 14 Doni maakonna s?jav?e-vanemad, ja ?ldine kasakate-kongress valib 1917. a. juulikuus atamaniks, seega ka riigipeaks ja v?gede ?ldjuhiks kindral Kaledini.

Selleks ajaks Petrogradist kohale saabunud Kaledini juurde l?kitatakse saatkond, kes pidulikult annab kindralile ?le kasakate kirjaliku otsuse, „hramota“:

„P?lise atamanide valimise kombe kohaselt, millise kombe Peeter I 1709. aastal meile keelanud, kuid mille n??d uuesti ellu t?stame, teatab kasakate ?ldkongress Sulle, et oleme Sind ?hisel tahtel valinud oma Atamaniks.“

Samasugused „valitsused“, oma valitud atamanidega eesotsas, loovad endale ka Doni „v?iksemad vennad“, P?hja-Kaukaasias asuvad Kubani ja Tereki kasakatemaakonnad.

Nii tekivad L?una-Venes k?igiti soodsad alused aktiivse vastupanu organiseerimiseks p?hjast levivale enamlusele, ning teadagi koguneb n??d l?unasse k?ik selline element varisenud hiigelriigi endisist suurusist, kel veel usku j?tkub avaliku v?itluse edusse anarhia vastu.

Kaledini ja Doni valitsuse ?mber hakkavad peagi keerlema heade n?uandjatena tuntud poliitikategelased, nende seas ka viimase duuma esimees Rodzjanko, Miljukov, Struve, v?rst Trubetskoi jt., endine Ajutise Valitsuse frondikomissar, mitmepalgeline ja reetlik Savoiko, ning tulemata ei j?? provokaator Savinkovgi, kes siin j?llegi haistab meelitavat t??p?ldu.

Nende inimeste peap??deks on luua Doni kasakatemaa k?lalislahkuse varjus uut ?levenemaalist valitsust ja kasakaid „t?sta ?les“, nagu nad v?ljendavad, suurele isamaalisele sangariteole, – s?jak?iguks Moskva peale.

Muidugi ei tule sellest ?ritusest enam midagi: ?ldvalitsusest ei saa asja Doni kolkapoliitikute ?geda vastuseisu t?ttu, kes loevad sellest uut ohtu kasakate autonoomsusele, ning kasakaid endid ei vea s?dima enam ka seitsme paari h?rgadega.

Kindral Kaledinile on kasakad k?ll suurte aupakkumiste saatel andnud ?le atamani bulava, pannud ta istuma valitsuse laua taha selle juhina, andnud talle eluasemeks uhke atamani-lossi Novot?erkasskis, kuid tegelikult pole atamanil ?ieti mingit v?imu ega ainustki korrap?rast v?esalka kas v?i ihukaitsegi ?lesanneteks lossi juures.

Otsustades, et tulusam on p??nata ahju peal v?i naise h?lmas soojas ning ometi kord v?lja puhata kolmeaastast s?jaseikade v?simust, huvitab kasakaid ainult veel ?ks asi: et kiiremini saaksid ?ra jagatud viimseni k?ik kroonu- kui ka eram?isade maad.

Seni on Doni valitsus neile n?udeile vastu tulla katsudes k?ll juba ?ra jaganud osa m?isamaid, ?le kolme miljoni dessatini, kuid sellest ei piisa kaugeltki k?igile soovijaile ning uuel kokkukutsutud kasakate ?ldkongressil n?utakse k?redasti k?igi m?isade jagamist, vahet tegemata, kas nad on riigi v?i eraomandid.

Kui valitsus ei n?ustu ja ei suudakski seda teostada ??p?eva v?ltel, on see enamlaste agitaatoreile otsekohe heaks trumbiks vaenu k?lvata kasakate vahele: mustasajaline ataman ja ta valitsus kaitseb ainult m?isnike huve! Maha kontrrevolutsiooniline valitsus! Maha ataman!

Maareformi poolikust teostamisest pettunud, kaldub tubli osa seniseid alalhoidlikke, patriarhaalsete eluviiside ja m?ttek?iguga kasakaid n??d kiiresti enamlisse s?iduvette ning k?ik Kaledini ?leskutsed rahu ja korra s?ilitamiseks on asjatud.

Saksa ja Austria rinnetelt j?rk-j?rgult koju saabuvad polgud on suurelt osalt juba nakatatud enamlusest, ei t?ida peagu ainustki atamani korraldust v?eosade paigutamisel, m??tavad koduteel relvi, voorivankreid ja hobuseid ning valguvad laiali m??da k?lasid.

Ning kui kasakak?lades veel levivad teated, et enamline ?lemjuhataja, „glavkoverh“ Kr?lenko on otsustanud alata Donimaa vastu vormilist s?jak?iku ja juba l?kitanudki selle sihiga Rostovi poole teele hulga s?jav?e-e?elone, kaob kasakate s?javaim sootuks ning k?ikjal arutatakse vaid k?simust, kuidas enamlastega saaks kokku leppida nii, et nad m?isade t?ielisel jagamisel arvestaksid peamiselt maa p?riselanike soove.

Vastupanu v?imalusist sissetungijaile, korrap?rase frondi loomisest oma p?lise kodu kaitseks ei tehta neil loiduse ja saamatuse silmapilkudel enam mujal juttu kui vahest atamani staabis, kuigi ka seal ei saada kaugemale teoreetilisest k?ljest. Ataman annab k?ll p?evak?ske, jagab korraldusi ja valitsuski avaldab elum?rki rohkete ?leskutsete teel, kuid see t?? on rohkem tuuletallamiseks ja eneserahulduseks, ja l?dvalt k?si langetades oodatakse s?ndmuste „loomulikku” arengut ehtvene fatalismiga: saatuse eest ei page kuhugi…

Ainuke, kes ei maga ega l?be ootama j??da, millal nuga l??akse talle selga, on kindral Aleksejev, kes novembrikuus 1917. a. Novot?erkasskisse asudes s??stab siin noorusliku energiaga teostama oma ammust ideed: uus ja v?imas Vene armee peab loodama vabatahtlikkuse alusel.

Selleks hakkab Aleksejev ajaviitmata koguma enese ?mber vabatahtlikke „t??ta” j??nud ohvitseride, ?li?pilaste, intelligentsi ja noorsoo hulgast, s?idab ringi m??da linnu ja alevikke, korjates annetusi uue organisatsiooni heaks, korraldab pidu?htuid, pressib poolv?gisi v?lja rahamagnaatidelt toetussummasid oma vabatahtlike varustamiseks, ostab kasakailt kokku v?ileiva eest m??davaid p?sse, kuulipildujaid ja m?ned kahuridki. Nii saab ta peatselt kokku v?ikese, kuid meelsuselt ja v?itlustahtelt kindla, distsiplineeritud v?eosa, kuhu ?htelugu voolab uusi liikmeid juurde.

Kasakad vaatavad Aleksejevi tegevusele viltu, ka Doni valitsuseski ei pooldata tema ettev?tet ning kasakate ?ldkongressil n?utakse koguni, et reaktsiooniline kindral viiks oma tegevusv?lja kaugemale Doni piiridest, n?htavas kartuses, et endine k?rgem ?lemjuhataja v?ib kardetavaks saada kasakate autonoomiap??etele.

Samal arvamisel on n?htavasti ka ataman Kaledin ise, andes Aleksejevile kord n?u siirduda oma vabatahtlikega P?hja-Kaukaasiasse v?i Kubanimaale – et mitte asjata ?rritada kasakaid…

Ent kui 26. nov. 1917. a. enamlased korraldavad Rostovi ja Taganrogi linnas v?ljaastumise, haarates seal kerge vaevaga v?imu, on seesama Kaledin esimene, kes tuleb Aleksejevilt paluma kaasabi punaste v?ljapeksmiseks vallutatud linnadest.

„Aitame siitpeale nagu vennad teineteist,“ ?tleb ta Aleksejevile suures kohmetuses. „?hed vene inimesed oleme k?ik, kas kasakad v?i mittekasakad, ja olgu j??davalt n??d kadunud lahkhelid meie vahel. Katsume p??sta, mis p??sta veel annab!“

Aleksejevi n?gu l??b s?rama sellisest avaldusest ja liigutatult kaelustades vana s?jas?pra lausub ta pisarsilmil:

„Tundsin ammu, et veri on paksem kui vesi – et tuled kord minu juurde ja ulatad k?e: ei ole vahet kasaka ega venelase vahel… Annan oma poisid sinu k?sutusse ja teen k?ik ?hise asja heaks!”

Rutusti mobiliseeritakse 27. nov. Novot?erkasskis k?ik ohvitserid, s?jakoolide kadetid, ?li?pilased, koolipoisid, ka paar kasakate sotnjat saadakse kokku ja samal p?eval minnakse esimesse lahingusse vend venna vastu, valged punaste vastu.

Rostov ja Taganrog vallutatakse verise v?itluse j?rel ja sellest peale saab Aleksejevi valgev?e organisatsioon endale legaalse elu?iguse kasakate keskel. Tema v?eosale antakse luba paikneda kasarmuhooneisse, tuuakse tema korraldusse kasakaist mahaj?etud kahureid, avatakse vabatahtlike paremaks varustamiseks rikkalikud maailmas?ja-aegsed moonalaod Novot?erkasskis.

T?kiks ajaks j??b n??d Aleksejevi v?ike v?esalk peagu ainukeseks relvastatud j?uks Doni „vabariigile“, likvideerides tihti m?ned v?hemad enamlised m?ssud s?ekaevanduste rajoonides ja olles ?htlasi Doni pealinna Novot?erkasski garnisoniks ning illusoorses m?ttes – ka atamani ihukaitsjakski.

Detsembri algul saabub Novot?erkasskisse B?hhovist p?genenud kindral Kornilov ning valgev?e edaspidine organiseerimine saab n??d veelgi kindlama aluse. Kornilovi nimi, tema peagu legendaarne kuulsus – k?ik see annab kogu asjale mingi soliidsema tagap?hja ja kasarmuisse koguneb j?rjest uusi vabatahtlikke k?igist seltskonnakihtidest.

Et aga m?lemad kindralid – Aleksejev ja Kornilov – on kord seisnud Vene s?jav?e ?limal teenistusastmel – k?rgema ?lemjuhataja kohal, tekib algul piinlik seisukord, kummal neist astuda tulevase s?jav?e ja terve liikumise ?ldjuhtimisele.

Asja keerukust s?vendab veel seegi, et endised suured s?brad ja koolivennad on j??nud kuidagi jahedaks teineteise vastu: Kornilov ei suuda s?dames iial andestada fakti, et Aleksejev tema vanden?u ajastul n?ustus olema Kerenski staabi?lemaks; Aleksejev omakorda loeb mustaks t?namatuseks, et Kornilov aru ei saa selle ohvri suurusest, mis teda, Aleksejevit, sundinud kaasa minema Kerenskiga ja p??stma Kornilovi ning ta kaaslaste isiklikku elu revolutsioonij?ukude omakohtu k?est.

?ldjuhi k?simuse otsustamiseks kutsutakse viimaks atamani lossi kokku k?igi kohalviibivate kindralite n?upidamine, kus toimub koomiline stseen, kui m?lemad kandidaadid kordam??da ?tlevad ?ra pakutavast kohast, eelistades seda j?tta vastasele kui „sobivamale ja vilunumale“.

Veidrast seisukorrast saadakse l?ppeks ?le, kui kindral Denikin teeb p?ris saalomonliku ettepaneku: luua ?he ?ldjuhi asemel kolmest isikust koosnev keskv?im – triumviraat, kus osad jaguneksid j?rgmiselt: 1) kindral Aleksejevile – kodanlikud asjad, rahandus ja v?lissidemete loomine; 2) kindral Kornilovile – s?jaline v?im; 3) kindral Kaledinile – Doni maakonna juhtimine. Selle lahendusega lepivad k?ik ning ?hiselt otsustatakse veel triumviraadi juurde ametisse kutsuda poliitiline n?ukogu Miljukovi, Struve, Trubetskoi, Beletski jt. osav?ttel.

?htlasi nimetatakse senine Aleksejevi vabatahtlike koondus ?mber Vabatahtlike armeeks ning tema ?ldjuhiks kindral Kornilov. Pisike ja j?uetu on esialgu see „armee”, vaevalt neli tuhat meest, koosnedes peamiselt vaid kaadritest, kuid siiski asub osa tema koosseisust juba 1917. a. detsembris rindele Taganrogi ette, milline t??stuslinn oma enamlusmeelse t??liskonnaga on alaliseks ?hvarduseks Rostovile kui ka kogu Donimaale.

Vabatahtlike armee kibedama organiseerimist?? v?ltel leiavad aset mitmed kaugeleulatuva t?htsusega s?ndmused, mis mustemate plekkidena j??vad ilutsema Vene ajaloo lehek?lgedele tulevaste p?lvede imetluseks.

5. jaanuaril 1918. a. ajavad enamlased laiali nende eneste ja es-erride poolt rutuga kokkuk?perdatud Vene asutava kogu Petrogradi Tauria palees. Kuigi poolenamline ettev?te, oli sellest ometi midagi loodetud, kuid juutlikele v?imukandjaile Sovnarkom’ist tundus seegi rahvaesinduse paroodia liialt tagurlikuna ja keegi Kroonlinna madrus ?eleznjak p??seb ootamatult ajalukku, kihutades selle j?uetute demagoogide karja paari p?ssipauguga laiali, uhkustades hiljem, et ta on teinud rohkematki kui Napoleon 18. brumaire’il Viiesaja n?ukogu likvideerides.

Ning 19. veebr. 1918 s?lmivad punased valitsejad h?bistava rahulepingu Brest-Litovskis, millega tegelikult terve Venemaa paisatakse v?itjate Saksa ja Austria jalge ette. J?rgnev Ukraina ja Vene l?unakubermangude, Krimmi ja osaline Donimaa ning Kaukaasia okupeerimine sakslaste-austerlaste poolt s?nnib juba otsekohese enamlaste kaasabiga, kes k?ik n?ivad tegevat selleks, et vaenlane v?imalikult kiiremini ja suurema suut?ie saaks haarata oma k??ntesse Venemaa elusa ihu k?ljest.

1918. a. jaanuarist alates hakkavad enamlised j?ugud otsustavamalt peale suruma ka Donimaa piiridele ning esimesel valgev?el, noorel Vabatahtlike armeel tuleb siin vastu v?tta oma tuleproov – ?ksinda, ilma v?hemagi toetuseta kasakailt enestelt, kelle vabadust ja „vabariiki” ning autonoomiat nad v?tavad n??d kaitsta selle k?put?ie ohvitseride ja koolipoistega, keda Kornilovil ja Aleksejevil oli korda l?inud lippude alla korjata.

Ei ole pikalt r??kida sellest v?itlusest.

Ataman Kaledini katsed kasakaile aru p?he tuua jooksevad lootusetult karile. Kasakad ei kuula enam oma valitut, mobilisatsioonik?skudele vilistatakse, j??des rahulikult edasi ahju peale uusi peremehi ootama.

Pealinna Novot?erkasski kaitsele asuvad Vabatahtlike armee ohvitseridepataljonid ja vapper jessaul

T?ernetsov m?nesaja koolipoisiga. Nende vastu liigub aga tohutu kolonn punaseid, koosnedes neljast enamlaste poole ?lel?inud kasakapolgust, keda juhatab „untervits” Podtelkov, tulevane Doni n?ukogude vabariigi president, nagu mees sellest unistab.

Linnale liginedes saadab ta saatkonna valgete lippude all Doni valitsuse juurde alistumise n?udega, lubades linna v?itluseta ?leandmise puhul armu anda k?igile, ka atamanile enesele koos valitsusliikmetega. Valitsus l??bki juba k?hklema, kuid Kaledin annab k?su jessaul T?ernetsovile r?nnakuks ja ohvitserideroodud ?hes koolipoistega tormavad julgelt kallale ligi k?mnekordse ?lekaaluga vastasele.

Neid vapraid juhib vististi pime ?nn ja ka seegi, et punaseile kasakaile, kes Doni pealinna vallutada lootnud p?ssipauguta, tuleb selline ootamatu vastupanu t?ielise ?llatusena.

Paarik?mne verstani j?litatakse paanikas ees lippavaid punakasakaid kahe ohvitserest ja koolipoistest koosneva n?rga ratsasalga poolt ning esialgne h?daoht pealinnale on m??dunud.

Siis langeb aga vangi koolipoiste uljas juht jessaul T?ernetsov, kes m?ninga ratsaniku saatel julgelt sisse kihutanud suurde Kamenskaja stanitsasse. Sajad punakasakad kleepuvad silmapilk hulljulgete ?mber, kisuvad nad sadulaist ja l?petavad siinsamas, raiudes m??kadega t?kkideks.

T?ernetsovi surmaga p??rab lahingu?nn selja valgeile. J?llegi tr?givad Novot?erkasski poole tagasi enamlaste j?ugud ja ainult Kornilovi-nimeline l??gipolgu appiruttamine p??stab viivuks veel linna. Kuid ka Taganrogi ja Rostovi linn on langemas, kuna sealne t??liskond t?stab m?ssu ning ohtrasti relvi saades ?lev?etud s?jav?eladudest t?ttab seljatagant kallale nende linnade ees rindel v?itlevaile vabatahtlikele.

N?hes seisukorra t?ielist lootusetust, teatab kindr. Kornilov 28. jaanuaril Rostovist ataman Kaledinile, et kasakate t?ielise eemalej??mise t?ttu oma maakonna kaitsest on tal v?imatu kauem vastu pidada ja Vabatahtlike armee on seega sunnitud l?hemail p?evil lahkuma Donimaa piiridest ning peavarju otsima Kubanimaalt.

29. jaanuaril teeb Kaledin selle Kornilovi otsuse teatavaks Doni valitsuse erakorralisel istungil ning lisab, et Donimaa kohta on leidunud ainult 147 kasakat, kes vabatahtlikult asunud Kornilovi ja Aleksejevi k?rvale.

Ataman paneb ette valitsuse tegevus lugeda l?petatuks ning maa saatus j?tta ta enese hooleks. Samas teatab Kaledin, et ta ?htlasi paneb eneselt maha atamani kohused.

?rritatuna teadaandele j?rgnenud ?gedaist s?nav?ttudest, vaidlusist ja ettepanekuist „asja h??letusele panna”, k?ratab Kaledin valitsusliikmeile kibestunult:

„Mu h?rrad! K?llalt juba s?nadest, aeg ei kannata. Sellise lobisemisega on hukkunud terve Venemaa!“

Sama p?eva ?htul l?petab Kaledin oma elu revolvrikuuliga.