Punaarmee rünnak Leningradi all, Saksa vägedetaandumine Eesti piiridele
1944. aasta jaanuari keskpaigaks oli Punaarmee ettevalmistused suurr?nnakuks rinde p?hjal?igus l?pule viinud. Leningradi alla ning Oranienbaumi sillapeale olid koondatud suured j?ud ning arvukalt raskerelvi. V?egrupi „Nord”[36.] vastu paiskas N?ukogude v?ejuhatus Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinde v?ed, keda abistasid Punalipuline Balti Laevastik, lennuv?gi ja partisanid. Elavj?us oli Punaarmee ?lekaal N?ukogude andmetel kahekordne, soomusmasinate ja lennukite osas aga neljakordne. Eriti suure ?lekaalu oli punav?gi koondanud vahetult Leningradi piirava 18. armee vastu. Oranienbaumi platsdarmile koondatud 2. l??giarmee ja Pulkovo k?rgustikul tegutsenud 42. armee ?lekaal vastastest oli veelgi suurem, tankide osas peal??gi suunas n?iteks 7,5 korda. Punaarmee k?sutuses oli antud Leningradi all rindel?igus 1070 lennukit sakslaste 103 vastu.[37.]
R?nnaku p?hiraskust pidi kandma Leningradi rinde koosseisu kuuluv 2. l??giarmee, mida juhatas 1900. aastal s?ndinud kindralpolkovnik Ivan Fedjuninski. Fedjuninski liitus Punaarmeega Kodus?ja p?evil, komparteisse v?eti ta siiski alles 1930. aastal. 1939. aastal paistis Fedjuninski silma lahingutes jaapanlaste vastu Halhin-Goli j?rve ??res, teenides ?ra N?ukogude Liidu kangelase kuldt?he ning aastak?mneid hiljem, 1975. aastal, Mongoolia Rahvavabariigi kangelase tiitli. Marssal Georgi ?ukovi usaldusaluseks t?usnud Fedjuninskile usaldati 1941. aasta suvel laskurkorpuse, seej?rel armee ning l?puks koguni Leningradi rinde juhtimine. Viimane ?lesanne oli Fedjuninskile siiski liig ning peagi leiame ta taas armeejuhataja kohalt. 1943. aastast alates juhatas Fedjuninski Leningradi rindel v?itlevat 2. l??giarmeed, mille koosseisus Suure Isamaas?ja k?igus v?itles mitu Punaarmee eliit?ksust.
Punaarmee suurpealetungi l?henemine polnud saladuseks ka Saksa v?ejuhatusele. V?egrupi „Nord” ?lemjuhataja Georg von K?chler palus uuesti luba rinne kaitseliinile „Panther” tagasi t?mmata, kuid kutsus sellega esile vaid Hitleri raevuhoo. Hitler leidis, et tema v?ejuhtide ainus soov on v?imalikult kiiresti taanduda, kadunud olevat igasugune v?itlusvaim. Nii j?eti v?egrupp „Nord” endistele positsioonidele oma saatusele vastu astuma.
Punaarmee suurr?nnak algas 14. jaanuaril 1944 v?imsa ettevalmistustulega, mis koondus samasse l?iku Kolpino piirkonnas, kus Saksa ?ksustele allutatud eesti idapataljonid olid punav?ed poole aasta eest tagasi l??nud. [38.] N??d olid eestlased viidud teise rindel?iku, Kolpinot kaitsvad Luftwaffe v?lidiviisid ei suutnud aga Punaarmee survele vastu seista. 2. l??giarmee andis sakslaste pihta l??gi Oranienbaumi platsdarmilt Rop?a suunas, j?rgmisel p?eval alustas Pulkovo k?rgustikult r?nnakut 42. armee kindralpolkovnik Ivan Maslennikovi juhtimisel. Vaatamata sakslaste meeleheitlikule vastupanule leidis punav?gi kaitses peagi n?rga koha ning asus sakslaste positsioone kahelt poolt kokku suruma. Luftwaffe v?lidiviiside kaotused olid v?ga suured ning nad t?mbusid tagasi, see aga pani raskesse olukorda oma positsioone hoidvad Relva-SS-i ?ksused. Reserve l?bimurde t?rjumiseks v?egrupil „Nord” polnud.[39.] 19. jaanuaril t?mbus r?ngas taandumisega hilinenud Saksa ?ksuste ?mber kokku. Punaarmee k?tte langes vangi umbes 1000 Saksa s?durit. Taanduvad Saksa ?ksused j?tsid Punaarmee k?tte osa raskerelvastusest, kaasa arvatud ka Leningradi tulistanud 85 raskesuurt?kki. Mobiilsemad suurt?kiv?eosad ?nnestus sakslastel siiski ?igeaegselt tagasi t?mmata, luues sellega eeldused t?husa kaitse organiseerimiseks Narva liinil.
14. jaanuaril alustasid Novgorodi all pealetungi ka Volhovi rinde (juhataja armeekindral Kirill Meretskov) ?ksused. Punaarmee pealetungile aitas kaasa sakslaste tagalas k?ivitatud partisanis?da, mis keskendus ?hendusteede h?ivamisele, ?ritades sel teel takistada sissepiiramisohtu sattunud ?ksuste taandumist. Ka oli partisanidel oluline osa luuretegevuses ning Saksa kaitse n?rkade kohtade v?ljaselgitamises. Sama taktikat ?ritati ilmselt kasutada ka Eestis, kuhu 1944. aasta alguses saadeti Punaarmee r?nnaku ettevalmistamiseks Venemaalt mitu partisani?ksust. Need ei suutnud Eestis k?ll pikemalt kanda kinnitada.
Kas partisanide abil v?i luure toetusel leidis Punaarmee 1944. aasta jaanuari keskel sakslaste kaitses igal juhul n?rga koha ning 59. armee (juhataja kindralleitnant Ivan Korovnikov) m??dus Novgorodist, saades selle peaaegu oma haardesse. Kartes 18. armee t?ielikku ?mberpiiramist, andis v?egrupi „Nord” ?lemjuhataja 20. jaanuaril 1944 taganemisk?su.[40.] Taanduvate Saksa ?ksuste j?rel liikusid Punaarmee tankid. Lootes Saksa 18. armee ?mber piirata ning seej?rel purustada, otsustas Leningradi rinde juhatus p??rata 42. armee Pihkva suunale. Saksa 18. armeel tuli n??d oma elu eest v?idelda. Neis lahinguis paistsid silma eesti idapataljonid nr. 658 ja 659. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon sai k?su kaitsta Novgorodi alt taanduvate Saksa ?ksuste ainsat taandumisteed Novgorodi-Luuga maanteel S?rkovo k?la juures. Kohati paanikas p?genevate sakslaste k?rval olid lauluga lahingusse minevad eestlased teravaks kontrastiks. Aimates Punaarmee r?nnaku suunda, ei seadnud major Rebane pataljoni positsioonile mitte k?la servale, vaid eemale, raudtee muldkeha taha. Kui Punaarmee ?ksused asusid tugeva ettevalmistustule j?rel k?la r?ndama, said nad ootamatu ja tugeva hoobi ning l??di tagasi. R?nnakus kaotas v?itlusv?ime terve Punaarmee laskurdiviis. Koos tunnustusavaldusega anti Rebasele taandumisk?sk ning peagi v?tsid eestlased sisse kaitse Luuga all Va?kovo k?la juures. Siingi t?rjusid eestlased edukalt suures ?lekaalus oleva vaenlase r?nnaku. Ka edaspidi katsid eestlased sakslaste taandumist, olles ise korduvalt ?mberpiiramisohus, kuid murdes ikka ja j?lle p?hij?udude juurde v?lja. 1944. aasta veebruari esimese n?dala l?puks oli olukord Luuga piirkonnas stabiliseerunud. Nende lahingute eest omistati major Rebasele esimese eestlasena Raudristi R??tlirist.[41.]
Данный текст является ознакомительным фрагментом.