Saksa armeed ja armeekorpused ning Punaarmee rinded ja armeed väegrupi „Nord” rindelõigus 1944. aasta jaanuaris
Araabia numbritega on t?histatud Saksa ja n?ukogude armeed. Rooma numbritega Saksa armeekorpused. Retreat from Leningrad. Army Group North 1944–1945. Edited by Steven A. Newton.
Nii l?kati kategooriliselt tagasi K?chleri ettepanek v?egrupp Leningradi alt kaugemale t?mmata, samas ei saanud K?chler positsioonide hoidmiseks aga lisaj?ude. Selline asjade areng vastas igati N?ukogude v?ejuhatuse plaanidele. Sakslaste taandumine Leningradi alt enne punav?e suurrr?nnakut oleks olnud Punaarmee juhtkonnale t?eliselt mustaks stsenaariumiks, kuigi ka selleks oli Punaarmee juhtkonnas plaan v?lja t??tatud. Kuid Stalini eesm?rgiks polnud mitte Leningradi deblokeerimine, vaid v?egrupi „Nord” t?ielik purustamine. Selleks pidi v?egrupp „Nord” aga ootama Punaarmee pealetungi oma senistel positsioonidel. Peab tunnistama, et selles k?simuses osutus Hitler Stalini parimaks liitlaseks.
Siiski ei kavatsenud K?chler Hitleri korraldusi t?ht-t?helt t?ita. Kuigi tal oli keelatud taandumisele isegi m?elda, alustas K?chler selleks salamisi ettevalmistusi. Need keskendusid nii uute kaitseliinide ning viivituspositsioonide ehitamisele v?egrupi tagalas kui ka v?imalike taandumisteede v?ljat??tamisele ning kindlustamisele.[29.] 1944. aasta esimestel n?dalatel alustas K?chler suure saladuskatte all ?ksuste v?ljat?mbamist eesliinilt ning nende paigutamist tagumistele kaitseliinidele. Eriti puudutas see suurt?kiv?ge, mille s?ilitamist K?chler pidas Punaarmee pealetungi peatamise seisukohast ?lioluliseks. Suurt?kiv?gi ja oskuslik tulejuhtimine kompenseerisid sakslaste jaoks osaliselt allaj??mise elavj?u suuruses, mist?ttu raskesuurt?kiv?e kaotamine olnuks nende jaoks katastroof.
Mis aga k?ige t?htsam: 1944. aasta alguseks oli Leningradi all seisvate Saksa ?ksuste selja taga valmimas terve uus kaitseliin, millele oli antud nimeks „Panther”. See oli osa niinimetatud Idavallist, Soome lahest kuni Musta mereni kavandatud kaitseliinide s?steemist, mis selle ainsa osana peaaegu valmis ehitati. Kaitseliini rajamist juhtis kindralmajor Erich Abberger, v?egrupi „Nord” K?rgem Pioneeri?ksuste ?lem, kes kuulus 1941. aastal nende v?heste Saksa ohvitseride hulka, kes esitasid oma ?lemusele kirjaliku protestiavalduse Julgeolekupolitsei ja SD ?ksuste v?givallaaktide kohta juutide suhtes. Kaitseliini pikkuseks oli 500 kilomeetrit, millest 160 kilomeetrit oli kaetud Peipsi j?rvega. T??d kaitseliinil algasid
1943. aasta septembris ning aasta l?puks oli rajatud 37 kilomeetrit tankit?rjekraave, 1345 laskepesa, 5460 tavalist punkrit, 645 betoonpunkrit ja 75 teraspunkrit. Ehitust??del rakendati 30 000 tsiviilisikut kohaliku elanikkonna seast, 17 000 s?durit ja 7000 organisatsiooni „Todt” liiget.[30.] Punaarmee suurpealetungi alguseks polnud t??d kaitseliinil siiski l?pule viidud. Kaitseliini l?unal?igus olid t??d j?udnud ?sna kaugele, p?hjas olid need aga alles algusj?rgus.
V?egrupi „Nord” ettevalmistused taandumiseks ei j??nud m?rkamata Soomes, kus need tekitasid t?sist ?revust. Soome olukord oli 1943. aastal l?puks muutunud keeruliseks. Olles II maailmas?jas Saksamaa sunnitud liitlaseks, ei s?dinud Soome aga mitte Hitleri, vaid oma rahvusliku s?ltumatuse eest. 1943. aasta suveks oli Soome juhtkond j?udnud veendumusele, et Saksamaa ei suuda s?da v?ita ning asus ettevaatlikult otsima v?imalusi s?jast v?ljumiseks. Samas saadi nii majanduslikult kui s?jaliselt Saksamaast s?ltuvas Soomes h?sti aru, et seda on v?imalik teha vaid Saksamaaga avalikku konflikti sattumata. Soome juhtkond kartis, et avaliku konfliktiga kaasneb Soome okupeerimine Saksamaa poolt. V?hemalt sama suureks ohuks Soomele oleks aga olnud Saksamaa t?ielik eemaldumine Soomest, mis oleks Soome j?tnud idanaabri meelevalda. M?lemad lahendused oleksid viinud Soome iseseisvuse h?vimisele.[31.]
Oluliselt kergendas Soome olukorda Hitleri ja Mannerheimi erisuhe. Hitler austas Mannerheimi ning tunnustas tema teeneid v?itluses bol?evismi vastu. Heaks m?rgiks Hitleri hoiakust oli tema ootamatu k?lask?ik Soome 1942. aasta juunis, et ?nnitleda marssalit tema 75. s?nnip?eval. Kuu aega hiljem tehtud vastuk?lask?igul kinkis Mannerheim Hitlerile kuulsa soome p?stolkuulipilduja „Suomi”, millega Hitler j?rgmisel p?eval rahulolevalt ringi k?is.
Hitleri s?mpaatia Mannerheimi vastu osutus sageli k?rgemaks s?jalis-poliitilistest kaalutlustest. Hitler teadis, et Saksamaa taandumine Soome lahe l?unakaldalt j?taks Soome kaitseta ning sunniks ta s?jast v?ljuma. Seet?ttu v?listas ta isegi sellisest lahendusest r??kimise, konsulteerides Mannerheimiga v?iksemategi v?egruppi „Nord” puudutavate muudatuste juures. 1943. aasta s?gisel sai Hitler teada, et soomlased on mures „Panther”-liini rajamise p?rast ning palus oma sideohvitseril Soomes, jalav?ekindral Waldemar Erfurthil soomlastele teatada, et kindlustust??d Peipsi ja Narva j?e l??nekaldal on pelgalt ettevaatusabin?u, mis ei t?henda ?ldist taganemist. Erfurth omal poolt tegi Wehrmacht’i k?rgemale ?lemjuhatusele ettepaneku saata Mannerheimi rahustama suurt?kiv?ekindral Alfred Jodl, kes 14. oktoobril 1943 k?lastas Mannerheimi tema peakorteris Mikkelis ja kinnitas sakslaste j?tkuvat toetust Soomele.[32.] Jodli visiit ei hajutanud siiski soomlaste umbusku, kes j?lgisid lahe l?unakaldal toimuvat ?ha suurema ?revusega. Siit sai ilmselt ka alguse kava moodustada Eestis soomlaste oma luure?ksus, kes hoiaks neid kursis sakslaste tegevusega. 1944. aastal moodustatigi eestlastest koosnev „Haukka”-r?hm, mis lisaks soomlastele t??tas aga ka rahvusliku vastupanuliikumise heaks.
Eestis ei teatud l?henevast ohust esialgu midagi. Kuigi ?hus oli tunda ?revust, piirdusid rindeuudised lahingutega Eestist kaugemal. Eestis v?idi seet?ttu elada tavalist argielu. S?jaaeg oli k?ll karm, kuid n?lga polnud. Rahvas heitis nalja ersatskauba ?le, millega p??ti asendada puuduvaid tarbekaupu. Vastumeelsus Saksa okupatsiooni suhtes aina kasvas. Oli selge, et hitlerlikult Saksamaalt polnud eesti rahval midagi head loota. K?llaltki tabavalt v?ttis olukorra kokku rahva seas ringi liikuv lugu kahest talumehest, kes tulnud ?les Toompeale ja vaadanud Pika Hermanni tornis lehvivat haakristilippu. Esimene talumees ?telnud teisele: „N?e, Juak, verev lipp j?lle Toompeal. Teine vastanud: Ei tuu ole too, tuul, n?ed, on valge ring keskel. – See ei loe miskit, tuul on ju rist peale t?mmatud.”
1944. aasta alguses astus tubli sammu edasi ka rahvuslik vastupanuliikumine, mis nii nagu teistelgi Molotov-Ribbentropi pakti ohvriks langenud rahvastel oli suunatud korraga nii natsliku Saksamaa kui kommunistliku Venemaa vastu. Rahvuslik vastupanuliikumine tugines Atlandi Harta p?him?tetele ning orienteerus ?hem?tteliselt demokraatlikule l??nele, tegutsedes k?sik?es Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindustega l??nes. Kuigi rahvuslik vastupanuliikumine ei tegutsenud s?jaliselt Saksamaa vastu, ei pooldanud see eestlaste mobiliseerimist Saksa armeesse, kutsudes neid eestlasi, keda ?hvardas Saksa armeesse v?tmine, p?genema Soome ning liituma Soome armeega. Rahvuslik vastupanuliikumine oli kontaktis ka Eesti riikluse kandjaga, professor J?ri Uluotsaga, kes Eesti viimase peaministrina t?itis p?hiseaduse kohaselt presidendi kohuseid, kuna president oli Siberisse k??ditatud ning seega oma ameti?lesannetest eemaldatud. Rahvuslik vastupanuliikumine oli seisukohal, et tuleks astuda samme p?randaaluse Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, mida Uluots pidas esialgu veel enneaegseks. Vastupanuliikumine tegutses siiski k?llalt s?gaval p?randa all, laiema avalikkuse ette j?udis tema tegevus peamiselt lendlehtede kaudu. 1943. aasta l?pus valitses Eestis j?ulurahu.
Eesti rinde?ksuste jaoks aastavahetus rahulik polnud. V?itles ju eestlasi mitmetel rinnetel ja armeedes. 1941. aastal Wehrmacht’iga liitunud vabatahtlikest moodustatud idapataljonidest olid 1944. aasta algul Novgorodi juures ja Ilmeni j?rve ??res rindel 658. ja 659. pataljon, 660. pataljon ning t?ienduspataljon asusid Narva taga ja 657. kompanii Staraja Russa juures. Lahinguolukorras olid 1943. aastal Neveli l?histel lahingusse paisatud 3. Eesti SS-Brigaadi s?durid. 45. r?gemendi I pataljoni uusaastarahu rikkusid ?ra Vene partisanid. Just siis, kui mehed olid peolauda istumas, anti teada, et pataljoni l?hedale metsa on koondunud sadakond partisani. Partisanid piirati sisse, kuid nende likvideerimine l?kati edasi hommiku peale. ??sel p??dsid partisanid siin-seal piiramisr?ngast v?lja murda, ent l??di tagasi. Kui aga pataljon hommikul otsustavaks r?nnakuks valmistus, selgus, et partisane enam pole. M?rkamatult olid nad vahipostidest m??da hiilinud ning kadunud.[33.] Neveli all olid rindel ka 286. ja 288. politseipataljon, mis olid formeeritud 1943. aasta kevadel ja suvel politseinikest ning tagavara?ksustest kokku kraabitud meestest ja saadetud algul Leetu ja hiljem Valgevenesse partisanide vastu v?itlema.
1943. aastal Eesti Leegionist eraldatud pataljon „Narva” oli rindel
Dnepri ??res. 1944. aastat tervitasid venelased kell 22.00. Eestlaste vastutervitus j?rgnes eesti aja j?rgi kaks tundi hiljem. Sel puhul anti vastase pihta laustuld k?ikidest relvadest. Esimesel jaanuaril kostis venelaste poolel grammofonim?ngu ja kaevikute kohal lehvis loosung: Willkommen in die russische Kriegsgefangenschaft! Eestlaste kuulipilduja tegi plakatist m?ne sekundiga r?balad.[34.]
Seoses sakslaste valmistumisega kaitseks Pantriliinil koondati 1943. aasta l?puks Pihkva ?mbrusse ka 1941. aastal kaitsepataljonidena formeeritud eesti ?ksused, n??d politseipataljonid nr. 37, 38 ja 40 ning politsei-pioneeripataljon nr. 42. Varem oli neid rakendatud kogu v?egrupi „Nord” tagalapiirkonna ulatuses, n??d aga, seoses 207. julgestusdiviisi vastutusala kokkut?mbamisega vaid Eesti alale alates 1943. aasta oktoobrist, paigutati nad 285. julgestusdiviisile alluvatena Pihkva ?mbrusse ja piki Pihkva j?rve kallast Pihkvast p?hja poole.
Eestlasi ei v?idelnud mitte ainult Saksa armees. Tuhanded eesti noormehed, kes ei soovinud v?idelda Relva-SS-i ?ksuste koosseisus, olid 1943. aastal p?genenud ?le lahe Soome ja astunud Soome armee ridadesse. Eestlastest moodustati Soomes omaette ?ksus – 200. jalav?er?gement, mis sai korraliku v?lja?ppe. R?gemendist pidi saama selle vaimse juhi kapten Karl Talpaku arvates tulevase Eesti s?jav?e tuumik, mis ?igel ajal Eestisse tagasi p??rdudes suudaks taastada Eesti iseseisvuse.[35.]
Arvukalt oli eestlasi ka vastaspoolel – Punaarmee ridades. 1941. aastal mobiliseeris N?ukogude Liit Eestist ?le 30 000 mehe. Lisaks oli hulgaliselt eesti s?jamehi olnud ka Punaarmee 22. Laskurkorpuses, niinimetatud Eesti Territoriaalkorpuses, kuid sattudes Pihkvamaal sakslaste haardesse, andis neist suurem osa end vangi. Venemaal koondati eestlased esialgu t??pataljonidesse, mis meenutasid rohkem vangilaagreid ja olidki allutatud NKVD Laagrite Peavalitsusele, ning kus n?ljas ja k?lmas hukkus tuhandeid. N?is, nagu oleks n?ukogude v?im just seda taotlenudki. 1941. aasta l?pul alustati eestlaste koondamist kaheks laskurdiviisiks ja tagavarapolguks, mis 1942. aastal laskurkorpuseks ?hendati. 1942.
aasta detsembris paisati korpus Velikije Luki all rindele. Korpus kandis neis lahinguis raskeid kaotusi, osa eestlasi jooksis sakslaste poolele ?le. V?ljalangenud asendati venelaste ja Venemaa eestlastega. Selle tagaj?rjel muutus m?nev?rra nii korpuse rahvuslik koosseis kui ka ideoloogiline atmosf??r. Rindele ei saadetud korpuse jalav?e?ksusi uuesti siiski enne, kui Eesti saatus oli faktiliselt otsustatud. Seniks j?id nad K?rgema ?lemjuhatuse ja erinevate rinnete reservi. 1944. aastal algas Laskurkorpuse meestele pidulikult: nii korpuse komand?rid kui ka seda k?lastanud Eesti NSV v?imukandjad kinnitasid, et peagi ollakse Eestis tagasi, sest ettevalmistused Saksa v?gede purustamiseks Leningradi all on l?pule j?udnud.
Данный текст является ознакомительным фрагментом.