Väegrupp „Nord” 1944. aasta alguses
Saksamaa jaoks algas 1944. aasta s?ngetes v?rvides. Kui Hitler ise oli s?ilitanud v?hemalt v?liselt endise optimismi, siis Saksa armee juhtkonnas valitses arvamus, et ees ei seisa mitte v?itlus v?idu, vaid elu p?rast. Paljud k?rgemad v?ejuhid olid veendunud, et Saksa armeel ei j?tku enam j?udu sedav?rd pika rindejoone kaitsmiseks ning ta tuleb Saksamaa piiridele tagasi t?mmata. Eriti ohustatuks pidas oma olukorda v?egrupp „Nord” ?lemjuhataja kindral-feldmarssal Georg von K?chler. 1881. aastal Ida-Preisimaal junkru perekonnas s?ndinud K?chler ?ratas t?helepanu I maailmas?jas, j??des Hitlerile silma 1930. aastatel Ida-Preisimaal teenides. 1939. aastal marssis K?chler, Ida-Preisimaal asuva I. armeekorpuse komandeeriv kindral, koos Himmleri ja Erich Kochiga Saksa v?gede eesotsas sisse Leedult annekteeritud Klaipedasse. K?chler hiilgas s?jak?igul Poola vastu, teenides siin v?lja Raudristi R??tliristi. Sellest ajast p?rineb aga ka esimene K?chleri konflikt natsliku juhtkonnaga. Nimelt ignoreeris K?chler Himmleri korraldusi, andes s?jakohtu alla iga Saksa s?duri, kes tarvitas v?givalda kohalike elanike vastu. See v?inuks kaasa tuua K?chleri karj??ri l?pu, kuid 1940. aastal osales ta sedav?rd silmapaistvalt Prantsuse kampaanias – saades siin Dunkerque vallutamise eest h??dnime General D?nkirchen –, et tema k?rvalej?tmine s?jak?igust idas osutus m?eldamatuks. 1941. aastal juhtis K?chler v?egrupi „Nord” vasakul tiival 18. armeed, mis puhastas muuhulgas punav?est ka Eesti. 1942. aasta jaanuaris t?stis Hitler K?chleri Wilhelm von Leebi asemel v?egrupi „Nord” ?lemjuhatajaks. Partisaniliikumise mahasurumiseks oma tagalas kasutas K?chler karme meetodeid, mis t?id talle hiljem s??dim?istva otsuse N?rnbergi tribunalis ning l?hikese vangistuse Landsbergi vanglas. ?ldiselt sattus aristokraatlik K?chler Hitleriga aga j?rjest suuremasse konflikti, julgemata talle siiski avalikult vastu astuda.[27.] Samal ajal oli tegemist professionaalse s?jav?elasega, kes ei lasknud end m?jutada Hitleri iluk?nest.
Nii polnud sugugi juhuslik, et peaaaegu samal ajal kui Kremlis – ehk
1943. aasta detsembris – arutati olukorda idarinde p?hjal?igus ka v?egrupi „Nord” staabis. V?egrupp oli 1943. aasta jooksul sunnitud teistesse rindel?ikudesse saatma suure hulga oma v?ekoondisi, j?relej??nud j?ududest ei piisanud rindejoone kaitsmiseks. Seet?ttu p??rdus K?chler korduvalt Hitleri poole ettepanekutega t?mmata v?egrupp tagasi v?hemalt Narva j?e – Peipsi j?rve joonele. K?chler ennustas, et kui v?egrupile ei anta luba Leningradi alt taanduda, l?igatakse ette nihutatud Saksa armee?ksused Punaarmee r?nnaku korral ?ra ning purustatakse. Saksa luure oli 1943. aasta l?pus K?chlerile esitatud ?levaates k?llalt t?pselt ?ra m??ranud Punaarmee eelseisva suurpealetungi peamised suunad ja eesm?rgid.[28.] V?egrupi „Nord” luure?lema ettekannetest vastu vaatav pilt sundis K?chlerit veelgi tungivamalt taotlema Hitlerilt luba t?mmata Saksa v?ed Leningradi alt v?lja.
Paraku polnud K?chleri ettepanekutel lootust l?bi minna. Esiteks v?listas Hitler Leningradi alt taandumise p?hjusel, et see v?ib v?hendada Soome kaitsetahet ning kaasa tuua Soome v?ljalangemise s?jast. Soome etendas Hitleri strateegilistes plaanides ?liolulist rolli, tema s?jas hoidmiseks oli Hitler valmis kasutama k?iki vahendeid. Teiseks ei jaganud mitmed K?chleri alluvad tema pessimismi. Vahetult Leningradi all seisva 18. armee ?lemjuhataja ratsav?ekindral Georg Lindemanni tugevaks k?ljeks polnud mitte hea arusaamine strateegiast, vaid vankumatu usk v?idusse. Hitleri juurde kutsutuna kinnitas Lindemann veendunult, et 18. armee suudab oma positsioone igal juhul hoida ega tagane Leningradi alt kuskile. Lindemanni ?igustuseks v?ib ?elda, et ?hel korral oli ta Punaarmee suurr?nnaku Leningradi all t?epoolest juba tagasi l??nud. Just Lindemannile alluvad ?ksused etendasid otsustavat rolli 2. L??giarmee l?bimurdekatse purustamises Volhovi soodes 1942. aastal. Sakslaste v?it oli sel korral olnud sedav?rd m?jus, et antud l?igus punav?gesid juhtinud ning sakslaste k?tte vangi langenud kindralleitnant Andrei Vlassov asus koost??le sakslastega ning t?usis Vene Vabastusarmee etteotsa. Paraku unustas Lindemann, et kahe aasta jooksul oli j?udude vahekord idarindel otsustavalt muutunud. Seda ei arvestanud oma plaanides ka Hitler, kellele Lindemanni optimistlik hoiak oli K?chleri pessimismist tunduvalt l?hedasem.
Данный текст является ознакомительным фрагментом.