KOLM

On olemas legend, et mu isa olevat kord paljaste k?tega musta karuga v?idelnud Belut?istanis. Kui seda oleks r??gitud kellestki teisest, oleks see t?helepanuta j?etud kui laaf – afgaanide kalduvus liialdada, kahjuks peaaegu nagu rahvuslik h?da; kui keegi suurustas, et ta poeg on arst, oli poiss sooritanud vahest keskkooli bioloogiaeksami. Kuid keegi ei kahelnud kunagi Babat puudutavate juttude t?ep?rasuses. Ja kui mingi kahtlus tekkiski – noh, Babal oli kolm paralleelset armi, mis kulgesid sakiliselt piki selga alla. Olen kujutlenud Baba maadlusmat?i loendamatuid kordi, olen sellest isegi und n?inud. Ja neis unen?gudes ei suuda ma kuidagi Baba ning karu vahel vahet teha.

See oli Rahim-khaan, kes esimesena ?tles Baba kohta s?nad, mis l?puks muutusid ta h??dnimeks – Tuuphan-agaa ehk H?rra Orkaan. See oli ?snagi sobiv h??dnimi. Mu isa oli omamoodi loodusj?ud, teistest peajagu suurem pu?tu rahva esindaja, jonnakate k?harate pruunide juustega, mis olid niisama taltsutamatud kui mees isegi; k?tega, mis n?isid olevat v?imelised juurtega v?lja kiskuma pajupuu; ja raske pilguga, mis „sunnib vanat?hja enda p?lvili laskuma ja armu paluma”, nagu Rahim-khaanil oli kombeks ?elda. Koosviibimistel, kui tema sada ?heksak?mmend kolm sentimeetrit ruumi tormitses, nihkus k?igi t?helepanu otsekohe temale, nagu p?evalilled p??rduvad p?ikese poole.

Babat oli v?imatu ignoreerida, isegi kui ta magas. Mul oli kombeks toppida puuvillatuuste k?rvadesse ja t?mmata tekk ?le pea, kuid ikkagi tungis Baba norskamine – nii v?ga sarnane veoauto m?irgava mootoriga – seintest l?bi. Ja ometi oli minu toa ning Baba magamistoa vahel veel koridor. Kuidas mu ema ?ldse suutis magada temaga ?hes toas, on mulle saladuseks j??nud. See on ?ks asjadest pikas nimekirjas, mida oleksin emalt k?sinud, kui oleksin teda kunagi kohanud.

1960. aastate l?pus, kui olin viie- v?i kuue-aastane, otsustas Baba ehitada orbudekodu. Kuulsin seda lugu Rahim-khaanilt. Onu r??kis mulle, et Baba oli projekti ise teinud, vaatamata faktile, et tal polnud mitte mingeid arhitektikogemusi. Skeptikud olid kehutanud teda oma narrusest loobuma ja palkama m?ne arhitekti. Baba muidugi keeldus ja k?ik raputasid pead tema p?ikp?ise loomuse p?rast. Babal oli aga edu ja n??d raputasid k?ik pead, t?idetud aukartusest tema triumfeeriva k?itumise ees. Baba maksis kahekorruselise orbudekodu ehitamise oma taskust kinni. Maja asus Jadeh Maywandi, Kabuli j?est l?unasse j??va lisaj?e ??res. Rahimkhaan r??kis mulle, et Baba oli isiklikult rahastanud kogu projekti, makstes nii inseneridele, elektrikutele kui ka t??listele, r??kimata juba linnaametnikest, kelle „vuntsid n?udsid ?litamist”.

Orbudekodu ehitamiseks kulus kolm aastat. Olin selleks ajaks saanud kaheksa-aastaseks. M?letan orbudekodu avamise eelset p?eva. Baba viis mu Ghargha j?rve ??rde, m?ni miil Kabulist p?hja pool. Ta k?skis mul ka Hassani kaasa v?tta, kuid ma valetasin, et Hassanil on k?ht lahti. Tahtsin Babat vaid endale hoida. Ja pealegi olime kord Hassaniga Ghargha j?rvel lutsu visanud ja

Hassani kivi tegi kaheksa lutsu. Minu k?ige suurem saavutus oli viis. Baba oli seal, vaatas pealt ja patsutas Hassanit seljale. V?ttis tal isegi ?lgade ?mbert kinni.

Istusime j?rve ??res kaljudel piknikulaua taga – ainult mina ja Baba – ning s?ime keedetud mune kofta-v?ileibadega – naani keeratud lihapallide ja marineeritud kurkidega. Vesi oli s?gavsinine ja p?ikesevalgus s?tendas selle peegelsiledal pinnal. Reedeti kihises j?rve ?mbrus perekondadest, kes olid tulnud p?eva p?ikese k?es veetma. Aga praegu oli n?dala keskpaik ja olime ainult meie Babaga ning veel paar pikkade juustega habetunud turisti – hipit, olin kuulnud nende kohta ?eldavat. Nad istusid sadamasillal, jalad k?lkumas vees, ?ngeridvad k?es. K?sisin Babalt, miks nad oma juuksed pikaks kasvatavad, kuid Baba vaid urahtas ega vastanud. Ta valmistas ette j?rgmise p?eva k?net, lehitses k?sitsi t?is t?is kirjutatud paberilehtede pakki, tegi siia-sinna pliiatsiga m?rkusi. Hammustasin muna ja k?sisin Babalt, kas on t?si, mida ?ks poiss koolis oli mulle r??kinud, et kui s??d ?ra t?kikese muna koort, pead sa selle v?lja pissima. Baba urahtas j?lle.

Hammustasin v?ileiba. ?ks kollaste juustega turist naeris ja laksas teist selja pihta. Kauguses, teisel pool j?rve, logistas ?ks veoauto m?el kurvi tagant n?htavale. P?ike heitis helke selle k?ljepeeglist.

„Ma arvan, et mul on saratan,” ?tlesin. V?hk. Baba t?stis pea tuules laperdavate lehtede kohalt. ?tles mulle, et v?iksin endale ise limonaadi tuua, mul on vaja vaid autosse vaadata.

J?rgmisel p?eval oli orbudekodu ees puudus toolidest. Paljud pidid avamistseremooniat j?lgima seistes. P?ev oli tuuline ja mina istusin Baba taga v?ikesel poodiumil otse uue hoone peasissek?igu k?rval. Babal oli seljas roheline ?likond ja peas karakullm?ts. Keset k?net viis tuul tal m?tsi peast ja k?ik naersid. Ta andis mulle k?ega m?rku, et hoiaksin tema m?tsi, ja tegin seda r??muga, sest niiviisi n?gi iga?ks, et ta on minu isa, minu Baba. Ta p??rdus uuesti mikrofoni poole ja ?tles, et loodab maja olevat p?sivam kui ta m?ts, ja k?ik naersid j?lle. Kui Baba l?petas k?ne, t?usid k?ik p?sti ja tervitasid teda kiiduh??etega. Nad plaksutasid kaua. Hiljem surusid inimesed tema k?tt. M?ned neist sasisid mu juukseid ja surusid minu k?tt ka. Olin v?ga uhke Baba ?le, meie m?lema ?le.

Kuid vaatamata Baba edukusele, kahtlesid inimesed temas alati. Nad r??kisid Babale, et ?riajamine pole tal veres ja et ta oleks pidanud ?ppima juurat nagu ta isa. Kuid Baba t?estas k?igile, et nad eksivad: tema ?riasjad edenesid, v?he sellest – temast sai ?ks Kabuli rikkamaid kaupmehi. Baba ja Rahim-khaan rajasid p??raselt eduka vaipade ekspordi ettev?tte, kaks apteeki ja restorani.

Kui inimesed r??kisid halvustavalt, et Baba ei tee abielludes kunagi head partiid – polnud temas ju l?puks kuninglikku verd –, kihlus ta mu emaga, Sofia Akramiga, v?ga haritud naisega, keda peeti ?heks Kabuli k?ige austatumaks, kaunimaks ja vooruslikumaks daamiks. V?he sellest, et ta ?petas ?likoolis klassikalist farsi kirjandust, oli ta p?rit kuninglikust perekonnast, fakt, mida mu isa skeptikutele naljatamisi nina alla h??rus, viidates naisele kui „oma printsessile”.

Peale minu kui valusalt silma torkava erandi vormis isa kogu ?mbritseva maailma oma tahtmist m??da. Probleem oli muidugi selles, et Baba n?gi maailma vaid mustades ja valgetes toonides. Ja ta pidi otsustama, mis on must ja mis on valge. Ei saa armastada niimoodi elavat inimest, samal ajal teda pelgamata. V?ib-olla teda isegi natuke vihates.

Kui ma olin viiendas klassis, oli meil mulla, kes ?petas islamit. Tema nimi oli mulla Fatiullah-khaan, l?hike j?ssakas mees, aknearmilise n?oga ja r?meda h??lega. Ta pidas meile loenguid zakat’i voorustest ja had?i kohustusest; ?petas meile viie p?evase namaz’ipalvete sooritamise keerukusi ja sundis p?he ?ppima v?rsse Koraanist. Ja ehkki ta kunagi ei t?lkinud meie jaoks s?nu, pani ta t?epoolest r?hku, m?nikord paljakskooritud pajuvitsa abil, araabiakeelsete s?nade ?igele h??ldusele, sest nii kuulvat Jumal meid paremini. ?hel p?eval r??kis ta meile, et islam peab joomist kohutavaks patuks; need, kes joovad, annavad selle eest vastust Qijamat’i, kohtup?eva ajal. Noil p?evil oli joomine Kabulis ?sna tavaline n?htus. Mitte kedagi ei pekstud selle eest avalikult, kuid need afgaanid, kes j?id, tegid seda omaette, h?biv??rselt. Inimesed ostsid viskit „ravimi” sildi all kindlatest „apteekidest”. Nad k?ndisid neist v?lja, pruun paberkott pilkude eest peidetud; m?nikord heitsid neile vargseid ja p?lastavaid pilke need, kes teadsid kaupluse kuulsusest niisuguste ?ritehingute osas.

Olime teisel korrusel Baba t??toas, suitsetamisruumis, kui r??kisin talle, mida mulla Fatiullah-khaan oli meile tunnis ?petanud. Baba valas parajasti endale viskit baarist, mille ta oli toa nurka ehitanud. Ta kuulas, noogutas pead, v?ttis v?ikese lonksu. Siis istus ta nahksohvale, pani joogi k?est ja v?ttis mu p?lvedele. Mul oli tunne, nagu oleksin istunud kahel palgil. Ta t?mbas s?gavasti hinge ja hingas l?bi nina v?lja, ?hk tungis sisinal l?bi ta vuntside ja selleks n?is kuluvat terve igavik. Ma ei suutnud otsusele j?uda, kas tahan teda kallistada v?i s?lest surmahirmus maha libiseda.

„Saan aru, et oled segaduses, sest koolis ?petatakse ?hte ja tegelikus elus ?pid midagi muud,” s?nas ta oma r?medal h??lel.

„Aga kui see, mis ta r??kis, on t?si, kas see teeb sinust patuse, Baba?”

„Hmm.” Baba ragistas j??kuubiku hammaste vahel peeneks. „Kas sa tahad teada, mida su isa patust m?tleb?”

„Jah.”

„Siis ma r??gin sulle,” s?nas Baba, „kuid k?igepealt pead sa aru saama sellest ja kohe praegu, Amir: sa ei ?pi neilt habemega idiootidelt kunagi midagi v??rtuslikku.”

„Sa m?tled mulla Fatiullah-khaani?”

Baba estikuleeris klaasiga. J?? kilksatas vastu klaasi. „Ma m?tlen neid k?iki. Kuse k?igi nende vagatsevate ahvide habemetele.”

Hakkasin itsitama. Kujutluspilt Babast, kes pissib mingi ahvi habemele, olgu see siis vagatsev ahv v?i mitte, oli liiga naljakas.

„Nad ei tee mitte midagi muud, kui s?rmitsevad palvehelmeid ja kannavad peast ette raamatut, mis on kirjutatud keeles, mida nad isegi ei m?ista.” Ta v?ttis lonksu. „Jumal olgu meile armuline, kui Afganistan peaks kunagi nende k?tesse langema.”

„Aga mulla Fatiullah-khaan paistab kena olevat,” suutsin ma itsitushoogude vahel ?elda.

„Ka T?ingis-khaan oli seda,” ?tles Baba. „Aga aitab sellest. Sa k?sisid patu kohta ja ma tahan sulle sellest r??kida. Kas sa kuulad?”

„Jah,” s?nasin huuli kokku surudes. Kuid turtsatus p??ses nina kaudu v?lja ja k?las nagu norsatus. See pani mind uuesti itsitama.

Baba kivik?va pilk puuris minu silmadesse, ja ?kki ma enam ei naernud. „Ma kavatsen sinuga r??kida nagu mees mehega. Mis sa arvad, kas sinust on ometi kord selleks asja?”

„Jah, Baba-jan,” pomisesin, imestades – ning mitte esimest korda –, kui valusasti v?is Baba torgata nii v?heste s?nadega. Meil oli olnud p?gusaks hetkeks hea – polnud just sageli, et Baba minuga r??kis, saati siis veel s?lle v?ttis – ja mina olin k?llalt rumal k?ike ?ra rikkuma.

„Tubli,” s?nas Baba, kuid ta silmad olid m?tlikud. „Kuula siis. ?ksk?ik mida mulla ka ei ?peta, on olemas vaid ?ksainus patt, ainult ?ks. Ja see on varastamine. K?ik muud patud on varguse teisendid. Kas sa saad sellest aru?”

„Ei, Baba-jan,” s?nasin, meeleheitlikult soovides, et saaksin. Ma ei tahtnud talle j?lle pettumust valmistada.

Baba ohkas kannatamatult. Ka see torkas, sest ta polnud kannatamatu inimene. Mulle tulid meelde k?ik need korrad, kui ta ei tulnud koju enne pimedat, k?ik need korrad, kui s?in ?ksinda ?htust. K?sisin Alilt, kus on Baba ja millal ta koju tuleb, ehkki teadsin v?ga h?sti, et ta viibis ehitusplatsil, vaadates ?le seda ja kontrollides toda. Kas see ei n?udnud kannatlikkust? Vihkasin juba k?iki lapsi, kellele ta orbudekodu ehitas; m?nikord soovisin, et nad oleksid surnud koos oma vanematega.

„Kui sa tapad mehe, siis varastad tema elu,” seletas Baba. „Sa varastad ta naiselt ?iguse abikaasale, r??vid lastelt isa. Kui sa valetad, varastad kelleltki ?iguse t?ele. Kui sa petad, varastad ?iguse aususele. Kas saad aru?”

Ma sain. Kui Baba oli kuue-aastane, k?ndis varas keset ??d vanaisa majja. Mu vanaisa, lugupeetud kohtunik, astus talle vastu, kuid varas haaras tal k?rist ja tappis ta hetkega – ning r??vis Babalt isa. Linna inimesed p??dsid varga kinni juba enne j?rgmist koitu, ta osutus Kund?zi kandist tulnud hulkuriks. Nad poosid ta tammeoksa k?lge kaks tundi enne p?rastl?unast palvust. Selle loo oli mulle r??kinud Rahim-khaan, mitte Baba. Kuulsin alati Babat puudutavaid asju teistelt inimestelt.

„Pole nurjatumat tegu kui varastamine, Amir,” ?tles Baba. „Mees, kes v?tab seda, mis ei kuulu talle, olgu see siis elu v?i t?kk naani… Ma s?litan sellise mehe peale. Ja kui mu teed kunagi niisuguse mehe omaga ristuvad, siis olgu Jumal talle armuline. Kas saad aru?”

Leidsin, et m?te varast kolkivast Babast on samal ajal nii vaimustav kui ka kohutavalt hirmutav. „Jah, Baba.”

„Kui Jumal on olemas, siis loodan, et tal on t?htsamatki teha kui tegelda mu viskijoomise ja sealiha s??misega. N??d aga hopsti! maha. Kogu see patust r??kimine on mind j?lle januseks teinud.”

Vaatasin, kuidas ta baari juures klaasi t?is valas, ja m?tlesin, kui kaua aega v?iks minna, enne kui me j?lle niiviisi r??gime nagu praegu. Sest t?ele au andes oli mul alati tunne, nagu Baba vihkaks mind natuke. Ja miks ta ei pidanudki vihkama? L?puks olin ju mina tapnud tema armastatud naise, tema kauni printsessi, eks? Mina ei saanud teha muud, kui p??da olla korralik ja kasvada rohkem temasarnaseks. Kuid mina polnud sugugi tema moodi. ?ldsegi mitte.

Koolis oli meil kombeks m?ngida ?erjang’i ehk luulelahingut. Seda juhtis farsi keele ?petaja ja kogu m?ng k?is umbes niiviisi: te kandsite ette ?he v?rsirea luuletusest ja teie vastasel oli kuusk?mmend sekundit aega, et vastata omapoolse v?rsireaga, mis pidi algama sama t?hega, millega oli l?ppenud teie oma. K?ik klassist tahtsid mind oma meeskonda, sest selleks ajaks, kui olin saanud ?heteist-aastaseks, oskasin peast tosinate kaupa v?rsse Hajjamilt, Hafizilt v?i Rumi kuulsast „Vaimse m?tte masnavist”. ?kskord v?istlesin ?ksinda terve klassi vastu ja v?itsin. R??kisin Babale sellest ?htul, kuid tema ainult noogutas ja ?tles: „Tubli.”

Ma hiilisin isa ?ksk?iksuse eest k?rvale surnud ema raamatute abil. Mind aitasid need ja muidugi Hassan. Lugesin k?ike – Rumit, Hafizit, Saadi, Victor Hugod, Jules Verne’i, Mark Twaini, Ian Flemingit. Kui olin k?ik ema raamatud l?bi lugenud – mitte nood igavad raamatud ajaloost, need ei ole mind kunagi vaimustanud, vaid romaanid, eepika –, hakkasin taskuraha raamatutele kulutama. Ma ostsin iga n?dal ?he raamatu Cinema Parki l?hedal olevast poest ja kui raamaturiiul sai t?is, panin k?ited pappkastidesse.

Muidugi, abielluda luuletajaga oli ?ks asi, aga olla isaks pojale, kes eelistas istuda, nina luuleraamatutes, oh… arvan, et Baba polnud asja k?ll niiviisi ette kujutanud. T?elised mehed ei loe luulet – ja Jumal hoidku selle eest, et nad seda veel kirjutaksid! T?elised mehed – t?elised poisid – m?ngisid jalgpalli just nagu Baba noorena. See oli midagi, mis v??ris kirge. 1970. aastal v?ttis Baba orbudekodu ehitamisest puhkust ja lendas kuuks ajaks Teherani j?lgima televiisorist maailmakarika m?nge, sest sel ajal polnud Afganistanis veel televisiooni. Ta pani mind kirja jalgpallimeeskondadesse, et ?ratada sama kirge ka minus. Kuid mina olin omaenese meeskonna jaoks haletsusv??rne koperdav ?pu, kogu aeg hea s??du teel ees v?i tahtmatult blokeerimas vaba l?bip??su. Ma looberdasin kondistel jalgadel m??da v?ljakut ringi, karjusin, et mulle s??detaks, aga seda ei tehtud kunagi. Ja mida rohkem ma ?ritasin, vehkides ?gedalt k?tega pea kohal ning kriisates: „Olen vaba! Olen vaba!”, seda rohkem mind k?rvale j?eti. Kuid Baba ei andnud alla. Kui oli juba t?iesti selge, et ma polnud p?rinud k?betki tema f??silistest annetest, hakkas ta minust kasvatama kirglikku pealtvaatajat. Kindlasti saan ma ju sellega hakkama, eks ole? Teesklesin huvi, niikaua kui v?hegi suutsin. H?iskasin koos temaga, kui Kabuli meeskond v?itis Kandah?ri oma, ja karjusin solvanguid kohtuniku aadressil, kui see oli meie meeskonna vastu penalti m??ranud. Kuid Baba tajus mu t?elise huvi puudumist ja leppis faktiga, et tema pojast ei saa kunagi ei jalgpallurit ega jalgpalliv?istlustele kaasaelajat.

M?letan korda, kui Baba v?ttis mu kaasa iga-aastasele buzka?’iturniirile, mis toimus kevade esimesel p?eval, uusaastap?eval. Buzka? oli ja on ka praegu Afganistani rahvuslik kirg. ?ks chapandaz, ?limalt osav ratsanik, keda tavaliselt toetasid rikkad tulihingelised austajad, peab rahvam?llus haarama kitse v?i vasika korjuse, kandma selle t?ies galopis ?mber staadioni ja heitma maha kindlasse ringi, sel ajal kui teised chapandaz’id ajavad teda taga ja teevad k?ik mis v?imalik – l??vad, k??nistavad, piitsutavad, t?ukavad –, et talt korjust ?ra v?tta. Sel p?eval rahvahulk m?irgas erutusest, ratsanikud platsil aga l?ugasid v?itlush??deid ja tunglesid korjuse p?rast v?ideldes tolmupilves. Maapind v?rises hobusekapjade plaginast. J?lgisime ?lemiselt trib??nilt, kuidas ratsanikud t?iel kiirusel kihutasid meist m??da, kiljudes ja kriisates, vaht lendamas hobuste suudest.

Siis n?itas Baba mulle ?hte meest. „Amir, kas n?ed seda meest, kes istub seal teiste meeste keskel?”

Ma n?gin.

„See on Henry Kissinger.”

„Oh,” ?tlesin. Ma ei teadnud, kes on Henry Kissinger, ja oleksin v?inud k?sida. Kuid just sel hetkel n?gin ?udusega, kuidas ?ks chapandaz kukkus sadulast ja arvukad kabjad trampisid temast ?le. Ta keha loobiti ja tuuseldati nagu kaltsunukku, kuni see l?puks paigale j?i. Rahvam?ll liikus edasi. Ta t?mbles veel korra ja j?i siis liikumatult lamama, jalad ebaloomulikult k?veras ja verelomp valgumas liiva sisse.

Hakkasin nutma.

Nutsin kogu kodutee. M?letan, kuidas Baba k?ed pigistasid rooliratast. Pigistasid ja l?dvenesid. K?ige paremini m?letan aga Baba sangarlikke j?upingutusi varjata t?lgastust, kui ta vaikides kodu poole s?itis.

?htul hiljem isa t??toast m??dudes kuulsin teda r??kimas Rahim-khaaniga. Surusin k?rva vastu suletud ust.

„…t?nulik, et ta on terve,” s?nas Rahim-khaan.

„Tean, tean. Kuid ta on kogu aeg ninapidi raamatutes ja tuiab m??da maja ringi, nagu n?eks und.”

„Ja siis?”

„Mina niisugune ei olnud.” Baba k?las ?rritunult, peaaegu vihaselt.

Rahim-khaan naeris. „Lapsed pole v?rviraamatud. Sa ei saa neid v?rvida oma lemmikv?rvidesse.”

„Ma r??gin sulle,” s?nas Baba, „et mina polnud ?ldse selline, ja ka ?kski poiss, kellega koos kasvasin, ei olnud niisugune.”

„Kas tead, et m?nikord oled sa k?ige enesekesksem mees, keda tunnen,” ?tles Rahim-khaan. Tema oli ainus mulle tuttav inimene, kes v?is Babale midagi niisugust ?elda.

„Need asjad pole ?ldsegi omavahel seotud.”

„Pole v?i?”

„Ei.”

„Milles siis asi?”

Kuulsin, kuidas Baba istme nahk nagises, kui ta asendit muutis. Panin silmad kinni ja surusin k?rva veel tugevamini vastu ust, tahtes samal ajal nii kuulda kui ka mitte kuulda. „M?nikord vaatan aknast v?lja ja n?en, kuidas ta t?naval teiste poistega m?ngib. N?en, kuidas nad teda t?ukavad, talt m?nguasju k?est v?tavad, togivad teda siia ja toksavad sinna. Ja tead, ta ei anna kunagi vastu. Mitte kunagi. Ta lihtsalt… laseb pea norgu ja…”

„J?relikult pole ta v?givaldne,” ?tles Rahim-khaan.

„Ma ei m?tle seda, Rahim, ja sa saad aru k?ll,” k?hvas Baba vastu. „Midagi on selles poisis puudu.”

„Jah, pahatahtlikkus.”

„Enesekaitsel pole midagi pistmist pahatahtlikkusega. Kas tead, mis alati juhtub, kui ?mbruskonna poisid teda narrivad? Hassan astub vahele ja ajab nad minema. Olen n?inud seda oma silmaga. Ja kui nad koju tulevad ning ma temalt k?sin: „Kuidas Hassan selle kriimu oma n?ole on saanud?” vastab ta: „Ta kukkus.” Ma ?tlen sulle, Rahim, midagi on selles poisis puudu.”

„Sa lihtsalt pead laskma tal oma tee leida.”

„Ja kuhupoole ta suundub?” k?sis Baba. „Poiss, kes ei suuda iseenda eest seista, kasvab meheks, kes ei suuda mitte millegi eest seista.”

„Nagu alati, esitad sa asju liiga lihtsalt.”

„Mina nii ei arva.”

„Sa oled vihane, sest kardad, et ta ei hakka kunagi sinu ?riga tegelema.”

„Kes siis n??d asju liiga lihtsalt esitab?” k?sis Baba. „Vaata, ma tean, et sina ja tema meeldite teineteisele, ja mul on selle ?le hea meel. Olen kade, aga ?nnelik. Ja ma ka m?tlen nii. Tal on vaja kedagi, kes… teda m?istab, sest Jumal n?eb, et mina temast aru ei saa. Kuid midagi Amiris teeb mulle muret, midagi, mida ma ei oska s?nastada. See on nagu…” V?isin kuulda, kuidas ta otsis, kuni leidis ?iged s?nad. Ta h??l k?las vaiksemalt, kuid kuulsin teda ikkagi. „Kui ma poleks oma silmadega n?inud, kuidas arst ta mu naise kehast v?lja t?mbas, poleks ma kunagi uskunud, et ta on mu lihane poeg.”

J?rgmisel hommikul, kui Hassan mulle hommikueinet valmistas, k?sis ta, kas miski teeb mulle muret. N?hvasin, et tegelgu oma asjadega.

Rahim-khaan oli eksinud selle pahatahtlikkuse suhtes.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.