Saksa armee ja Punaarmee ülesehitus ning relvastus Eesti lahingute ajal

Enne L?una-Eestis 1944. aastal peetud lahingute l?hemat k?sitlemist tuleb heita pilk seal teineteise vastas seisnud armeede ?lesehitusele, taktikale ning relvastusele. See on seda vajalikum, et eriti Saksa poolel l?i neis lahingutes kaasa v?ga eriilmelisi ?ksusi, mis koosnesid mitme Euroopa rahva liikmetest. Saksa armee koosseisus v?itles 1944. aastal L?una-Eestis sakslaste ja eestlaste k?rval valloone, rootslasi, rumeenlasi ehk t?psemalt Rumeenia sakslasi, hollandlasi, taanlasi, l?tlasi jne. Osa siin v?idelnud ?ksustest kuulus Relva-SSi, teised Wehrmacht’i koosseisu, ?ks pataljon oli aga varem kuulunud Soome armeesse. See muudab Saksa armees 1944. aasta suvel kasutusel olnud auastmed raskesti v?rreldavaks. Lugeja olukorra kergendamiseks on j?rgnevas ?levaates kasutatud Wehrmacht’i ning Relva-SSi auastmeid.V?lja on j?etud Soome auastmed, mis on viidud vastavusse Wehrmacht’i auastmetega. Wehrmacht’i ja Relva-SSi auastmete vahekorrast saab lugeja ?levaate lisatud tabelist.

N??d v?idelnud poolte ?ksuste ja v?ekoondiste struktuurist. Saksa poolel organiseeris s?jategevust idarinde p?hjal?igus Maav?gede ?lemjuhatusele (Oberkommando des Heeres – OKH) allunud v?egrupp „Nord” (saksa keeles Heeresgruppe). Saksamaal valitses juhiprintsiip. Adolf Hitler oli riigipea ja valitsusjuht (f??rer ja riigikantsler), kuid peale selle ka S?jav?gede K?rgeim ?lemjuhataja (Oberster Befehlshaber der Wehrmacht) ja Maav?gede K?rgem ?lemjuhataja (Oberbefehlshaber des Heeres).V?egruppe oli s?ja alguses idarindel kolm – „Nord”,„Mitte” ja „S?d”. Hiljem jaotati osa v?egruppe mitmeks v?egrupiks.V?egruppide vahetu juhtimisega tegeles Kindralstaap, mis pidi oma korraldustes l?htuma k?rgema ?lemjuhataja Hitleri suunistest. 1. juunil 1944 oli v?egrupile „Nord” allunud ?ksustes 695 527 s?durit ja 55 495 ida-aladelt v?rvatud vabatahtlikku abiteenistuslast (saksa keeles Hilfswillige, l?hendatult Hiwi).V?egrupile allusid armeed ja armeegrupid. 1944. aasta 1. juuni seisuga allusid v?egrupile „Nord” j?rgmised armeed ja armeegrupid: 16. armee (265 432 meest), 18. armee (195 305 meest) ning armeegrupp „Narva” (156 942 meest). Lisaks oli v?egrupi otsealluvuses 77 850 meest. Eesti territooriumil tegutsesid 1944. aastal 18. armee ja armeegrupp „Narva”. Viimasele allusid 1944. aasta esimesel poolel Narva rindel v?idelnud ?ksused. Armeegrupid moodustati armeede osadest. N?iteks armeegrupp „Narva” moodustati 23. veebruaril 1944 LIV armeekorpuse peakorteri baasil ja sellele allutati Narva rindel asunud 18. armee osad, mis olid kaotanud maismaa?henduse ida pool Peipsit l?unasse taandunud 18. armee p?hij?ududega.

Armeedele ja armeegruppidele allusid armeekorpused. 1943. aastal moodustati esimesed korpused ka Relva-SSi koosseisus. Armeekorpus oli juhtimisstruktuur nagu v?egrupp, armee ja armeegrupp, korpusele allusid 2–3 diviisi, lisaks korpuse koosseisu kuuluvad toetus?ksused. Narva rindel v?itlesid SSi III Germaani Soomuskorpus, XXVI armeekorpus ja hiljem XXXXIII armeekorpus, Peipsi l??nekallast kaitses alates veebruarist L korpus. L?una-Eestis s?disid XXVIII ja XXXVIII armeekorpus, augustis paisati algul L?una-Eestisse, seej?rel Emaj?e rindele II armeekorpus. Et korpus oli juhtimisstruktuur, allusid Wehrmacht’i korpustele sageli Relva-SSi ?ksused ja politsei?ksused ning Relva-SSi korpustele Wehrmacht’i ?ksused. Nii n?iteks allus Emaj?e rindel peamiselt Relva-SSi osadest koosnenud Wagneri v?itlusgrupp II armeekorpusele, Narva rindel j?llegi Wehrmacht’i 11. Ida-Preisi jalav?ediviis SSi III Germaani Soomuskorpusele.

Nii olemegi j?udnud maav?e toonase peamise struktuuri?ksuse – diviisini, mis Saksa armees vastavalt oma formeerimisajale v?i -viisile v?is kanda jalav?ediviisi, grenaderidiviisi, rahvagrenaderidiviisi, julgestusdiviisi, lennuv?e v?lidiviisi, soomusgrenaderidiviisi jne. nime. Saksa diviisi suurus v?henes Teise maailmas?ja ajal tunduvalt. S?ja alguses oli jalav?ediviisi etten?htud suuruseks 17 000 meest, mida s?ja l?puks v?hendati 12 000–13 000 meheni.

Allj?rgnevalt on toodud m?nev?rra lihtsustatult Saksa jalav?ediviisi koosseis 1944. aastal, selline oli ka 20. Eesti SS-Diviis. Diviisi juhtkonna moodustasid staap, motoriseeritud topograafia?ksus ning orkester. SS-diviisides lisandus sellele veel staabikaitsekompanii. Diviis koosnes kolmest jalav?er?gemendist (1942. aasta oktoobris nimetati need grenaderir?gementideks), mille suurus pidanuks olema 2500–3000 meest. Jalav?er?gement koosnes r?gemendi staabist, staabikompaniist ning kolmest pataljonist ja lisa?ksustest. Tavalises jalav?epataljonis oli 700–800 meest, pataljonis omakorda oli neli kompaniid ja kompaniis umbkaudu 150 meest. Meeste arv diviisi all?ksustes s?ltus formeerimise ajast ja sellest, missuguse koosseisueeskirja j?rgi ning missuguse relvastusega konkreetne ?ksus formeeriti, aga ka formeeritava ?ksuse meeste vanusest, v?lja?ppe tasemest jne. Sellep?rast tuleb eespool esitatud arve k?sitleda suurusj?rkudena: tegelikult oli raske leida kahte t?pselt ?hesuurust ?ksust.

Suurt?kiv?es nimetatakse pataljonile vastavat ?ksust divisjoniks ja kompaniile vastavat ?ksust patareiks. Saksa keeles vastab divisjonile termin Abteilung. Kuid saksa termini Abteilung sisu on avaram kui eesti terminil divisjon. Peale suurt?kiv?e?ksuste kasutatakse saksa keeles terminit Abteilung ka teiste v?eliikide nagu tanki-, side-, luure- jm. pataljoni staatuses ?ksuste, aga ka m?nede jalav?e?ksuste kohta. N?iteks 1941–1942 formeeritud eesti jalav?e-kaitsepataljonide saksakeelne nimetus oli Schutzmannschafts-Abteilungen.

Pataljon oli v?ikseim ?ksus, millel oli oma staap, see t?hendab, v?ikseim iseseisvalt tegutsev ?ksus. Jalav?epataljoni koosseisu kuulus kolm jalav?ekompaniid ja ?ks raskerelvakompanii. Kompaniide numeratsioon r?gemendis oli j?rgnev. Nii kuulusid I pataljoni kompaniid 1.–4., II pataljoni 5.–8. ja III pataljoni 9.–12. Jalav?epataljoni staabi juures oli sider?hm ja m?nikord ka pioneerir?hm. Lisaks kolmele jalav?epataljonile kuulusid r?gemendi koosseisu jalav?e-saatekahurite patarei (ehk 13. kompanii), tankit?rjepatarei (ehk 14. kompanii) ja pioneerikompanii (15. kompanii), mis allusid otse r?gemendi staabile. R?gementide pioneerikompaniid ?hendati sageli diviisi pioneeripataljoniks diviisi staabi otsealluvuses.

Diviisi koosseisu kuulusid omakorda lisa?ksustena tankit?rjedivisjon, kuhu kuulusid motoriseeritud staap ja staabipatarei, 12 iseliikuvat tankit?rjesuurt?kki (Jagdpanzer III/IV), 14 (88 mm) rasketankit?rjesuurt?kki ning 12 (47/50 mm) kergetankit?rjesuurt?kki. Jalav?ediviisides kasutati tankit?rje?ksusi tihti r?nnakv?eosana, sest iseliikuvaid tankit?rjesuurt?kke sai kasutada ka r?ndevahendina. Diviisi koosseisu kuulus ka luurepataljon (Saksa armees hiljem f?siljeepataljon), mis koosnes staabist ja neljast kompaniist. Jalav?ediviisis olid need tavaliselt jalgratastel, soomusdiviisides aga varustatud kergete ja raskete soomustatud luuremasinatega.

Raske?ksustest kuulus jalav?ediviisi koosseisu suurt?kir?gement, mis koosnes staabist, staabipatareist ning kolmest (105 mm) kergesuurt?ki- ja ?hest (150 mm) raskesuurt?kidivisjonist. Kergesuurt?kidivisjon (leichte Artillerie-Abteilung) koosnes staabipatareist ja kolmest patareist, iga?hes 3–4 suurt?kki. Raskesuurt?kidivisjon (schwere Artillerie-Abteilung) koosnes staabipatareist ja 3 raskepatareist, igas 3 suurt?kki.

Lisaks loetletud ?ksustele kuulusid diviisi kooseisu pioneeripataljon, sidepataljon, ?hut?rjedivisjon ja j?relveo?ksused. Diviisi tagalas asus v?li-tagavarapataljon (Feldersatzbataillon), kus olid v?lja?ppinud mehed, kes vajaduse korral vahetasid v?lja rinde?ksustes v?lja langenud mehed. Diviisi?lemal oli ka korrakaitsefunktsioon ja kohtuv?im tema diviisi vastutada olevas rindel?igus. Korrakaitsefunktsiooni t?itis v?lisandarmeeria?ksus (ehk niinimetatud „ketikoerad”), kohtuv?imu teostasid kohtuohvitserid vastavalt s?jakohtupidamise eeskirjadele.

Seega oli t?iskoosseisulise Saksa jalav?ediviisi koosseisus tavaliselt 10 jalav?epataljoni (9 r?gementide koosseisus pluss luurepataljon diviisi staabi otsealluvuses) umbes 40 kompaniiga, lisaks teiste v?eliikide pataljonid ja divisjonid.

Peale selle olid eraldi v?lja?ppe- ja tagavara?ksused (Ausbildungsund Ersatzeinheiten), kus mobilisatsiooniga v?kke kutsutud kutsealused v?i reservistid v?lja ?petati. V?lja?ppe- ja tagavara?ksuste koosseisu kuulusid ka mehed, kes olid p?rast haavatasaamist v?i haigestumist ja ravi hospidalist v?lja kirjutatud, kuid ei olnud veel piisavalt terved rindele saatmiseks. Nende jaoks moodustati erilised tervenejate kompaniid (Gene sungskompanien). V?lja?ppinud v?i t?ielikult paranenud mehed saadeti t?iendustena v?li-tagavarapataljonide kaudu rindele, kuid v?lja?ppe- ja tagavara?ksuste meestest formeeriti ka t?iesti uusi ?ksusi. V?lja?ppe- ja tagavara?ksused asusid kaugemal tagalas ega allunud rinde?ksustele. N?iteks Relva-SSi eesti ?ksuste v?lja?ppe- ja tagavara?ksused asusid m?rtsist septembrini 1944 Kloogal ja Paldiskis ning allusid Relva-SSi ?lemjuhatajale Ostlandi riigikomissariaadis.

Suur t?htsus ?ksuste ees seisvate ?lesannete lahendamisel on ohvitseride arvul ja v?lja?ppel. Ohvitserid jagunevad noorem-, vanem- ja k?rgemateks ohvitserideks ehk kindraliteks. Nooremohvitserid olid Wehrmacht’is leitnant, ?lemleitnant ja kapten (hauptmann), nad juhtisid all?ksusi r?hmast (umbes 30 meest) kuni kompaniini, olid adjutandid, k?sundusohvitserid, nooremad staabiohvitserid jne. S?ja teisel poolel, suurte kaotuste t?ttu ohvitserkonnas, juhtisid nooremohvitserid ka pataljone. N?iteks oli Waffen-Obersturmf?hrer (?lemleitnant) Oskar Ruut Sinim?gede lahingus 20. Eesti SS-Diviisi f?siljeepataljoni ?lema kohuset?itja. Tavalise jalav?epataljoni koosseisus oli ette n?htud 20–25 ohvitseri, nende seas ainsa vanemohvitserina pataljoni?lem, lisaks arst, adjutant, m?nikord ka side?lem pataljoni staabis. Vanemohvitserid on major, kolonelleitnant (ooberstleitnant) ja kolonel (ooberst). Nemad t?itsid ametikohti pataljoni?lemast kuni r?gemendi- ja brigaadi?lemani ja teenisid k?rgemate staapide ja peakorterite staabiohvitseridena. Wehrmacht’i k?rgemad ohvitserid olid kindralmajor, kindralleitnant, kindral (n?iteks jalav?e-, suurt?kiv?e-, ratsav?e-, soomusv?gede kindral jne.), kindralooberst ja kindralv?limarssal. K?rgemad ohvitserid juhtisid diviise ja k?rgemaid v?ekoondisi.

Eesti ohvitserkond kandis esimese N?ukogude okupatsiooniaasta jook sul suuri kaotusi. NKVD ja NKGB arreteerisid sadu ohvitsere ning nad veeti Venemaa vangilaagritesse surema. 1940. aastal Eesti kaitsev?e tegev teenistuses olnud 16 kindralit viidi k?ik Venemaale.

14. juuni 1941. aastal k??ditati V?rska ?ppelaagrist Venemaale veel umbes 300 eesti ohvitseri, kes olid p?rast Eesti okupeerimist koos Eesti s?jav?ega Punaarmeesse ?le v?etud. Sellep?rast oli Saksa armee eesti ?ksustes eestlastest vanem- ja k?rgemaid ohvitsere ?sna v?he. 1944. aastal formeeritud piirikaitser?gemente ja Omakaitse lahingupataljone juhtisid tihti vanemad reserv- ja endised Kaitseliidu ohvitserid, kes oma v?hem silmapaistva positsiooni t?ttu olid NKVD ja NKGB k??sist p??senud, kuid kelle s?jaline kvalifikatsioon oli sageli „roostes”. K?rgeim endine eesti ohvitser Wehrmacht’is, kindralmajor Viktor Rieberg, oli 1939.–1940. aastal j?rel?mberasujana Saksamaale l?inud ja Saksa kodanik. S?ja l?puks ?lendati ka kindralinspektor Johannes Soodla Waffen-Brigadef?hrer’iks ja Relva-SSi kindralmajoriks. Kumbki neist ei juhtinud rinde?ksusi. Edukaimad eesti ohvitserid Saksa s?jav?es Alfons Rebane, Harald Riipalu ja Paul Maitla olid 1941. aastal veel leitnandid. Nemad v?lgnesid oma kiire karj??ri ja k?rged autasud isiklikule vaprusele ja s?jalisele andekusele.

Saksa diviisid polnud eriti s?ja teisel poolel tavaliselt t?ielikult komplekteeritud. Parimal juhul n?gi nende komplekteeritus v?lja nagu 1944. aasta veebruari algusest Narva juures v?idelnud SS-soomusgrenaderidiviisil „Nordland”, mille etten?htud koosseisus oli 553 ohvitseri, 943 allohvitseri ning 12 612 s?durit, kuid kus 1944. aasta 30. juunil oli 355 ohvitseri, 1857 allohvitseri ning 8788 s?durit. Eestis peetud lahingutes silma paistnud 11. Ida-Preisi jalav?ediviisis oli 1944. aasta septembris n?iteks 9753 meest.

Suur hulk Eestis 1944. aastal v?idelnud Saksa diviise olid aga veel v?iksemad. Seejuures ei rakendatud k?iki diviisi koosseisu kuuluvaid mehi sugugi otseses lahingutegevuses. Sellega oli s?ltuvalt olukorrast seotud 40–60% meestest.Veelgi v?iksem oli diviisi poolt vahetult eesliinil v?lja pandud jalav?elaste hulk, mis parimal juhul ulatus 25–30%-ni ?ksuse koosseisust. N?iteks Tartu all v?idelnud 87. jalav?ediviisi koosseisus oli 1944. aasta suvel 7208 meest, kellest otseselt lahingutegevuses oli v?imalik kasutada vaid 1946 meest, neist jalav?elastena ainult 1028.Selline olukord tekitas Saksa s?jav?e juhtkonnas kasvavat ?revust. Tartu lahingute ajal andis v?egrupi „Nord” peakorter k?skkirja, millega kohustati ?ksuste ?lemaid oluliselt suurendama lahingutegevuses kasutatavate meeste osakaalu oma ?ksuses.

Saksa v?ejuhatus rakendas ka diviisist v?iksemaid ?ksusi, brigaade. N?iteks Relva-SSi brigaadid, 3. Eesti SS-brigaad ja 4. SS-Soomusgrenaderibrigaad „Nederland” koosnesid kahest r?gemendist, kusjuures kummaski r?gemendis oli kaks jalav?epataljoni. Nii kuulusid brigaadi r?gementidesse 1.–8. jalav?ekompanii ning 13. jalav?e-saatekahurite ja 14. tankit?rjepatarei.Vastavalt v?iksemad olid ka lahingutoetus?ksused.

3. Eesti SS-brigaad nimetati 24. jaanuaril 1944 k?ll 20. Eesti SS-Diviisiks, kuid veebruarist aprillini osales ta lahingutes Narva rindel ikkagi brigaadikoosseisulisena, umbes 7000 mehega. „Nederland” formeeriti diviisiks p?rast Eestist taganemist.

?sna tihti ei tegutsenud Saksa diviisid ka tervikliku ?ksusena, vaid olid jaotatud erinevate v?itlusgruppide (Kampfgruppen) vahel. 20. Eesti SS-Diviis kujutas endast 1944. aasta suveks paberil k?ll t?ielikult formeeritud ?ksust, kuid ei tegutsenud sellisena kordagi Teise maailmas?ja v?ltel. Erinevaid ?ksusi ?hendavate v?itlusgruppide moodustamine kujunes ressursside nappuse all kannatava Saksa v?ejuhatuse jaoks p??ster?ngaks, millega p??ti v?lja rabeleda v?ljap??smatutest olukordadest. K?ttesaadavatest j?ududest ja purustatud v?e?ksustest moodustati kiiresti v?itlusv?imelised ?ksused ning paisati need ohustatud rindel?ikudesse. V?itlusgruppide suurus v?is olla v?gagi erinev. 1944. aastal Eestis rakendatud v?itlus gruppidest koosnes v?itlusgrupp „Gallas” n?iteks staabist, lisa?ksustest ning ?hest eesti 5. piirikaitser?gemendi pataljonist, v?itlusgrupp „Falk” staabist, ?hest 87. jalav?ediviisi pataljonisuuruseks kahanenud r?gemendist ja soomepoiste pataljonist, v?itlusgrupp „Wagner” aga staabist, 5–6 jalav?epataljonist ning mitmest soomus- ja suurt?kiv?e ?ksusest.

Sellised v?itlusgrupid l?id k?rgema v?ejuhatuse jaoks illusiooni, nagu oleks rinne v?itlusv?imeliste ?ksustega kaetud. Tegelikult oli Saksa rinne 1944. aasta suveks muutunud v?ga h?redaks. Kui tavaline Saksa jalav?ediviis pidi suutma kaitsta viie kilomeetri pikkust rindel?iku vastase kontsentreeritud r?nnaku vastu, siis tegelikkuses venisid diviisidele m??ratud kaitsel?igud 15–20 kilomeetri pikkuseks.

Puudustele ja probleemidele vaatamata kujutas Saksa diviis 1944. aastal endast t?sist j?udu. 1944. aastaks oli s?ja algul k?llalt tagasihoidlikult tegutsenud Saksa s?jat??stus liitlaste pommir?nnakute kiuste saavutanud t?isv?imsuse. Saksa v?gede varustusse saabusid sel aastal uued t?husad relvad. Eriti puudutas see jalav?e k?sutuses olevaid relvi. 1944. aastal Sinim?gedes v?idelnud Rein Olm meenutab olukorda relvastuse alal j?rgmiselt: „M?gede vahetus l?heduses oli arvukalt nn uduheitjate (Nebelwerfer) patareisid. Need kuue- ja kaheteisttorulised reaktiivm?rske tulistavad seadeldised, midagi „Stalini orelite” taolist, tekitasid erilist l?bil?ikavalt kriuksuvat heli. Meist Vaivara poole oli ?hel lagendikul suur, arvata 70–80 m?rskpommist koosnev „m?irgavate lehmade” (heulende K?he) patarei. Need kujutasid endast umbes 40–50 cm l?bim??duga vahest meetripikkusi paraja nurga all maapinnale asetatud reaktiivpomme. Tabamist?psus ilmselt eriti suur ei olnud, kuid tulej?ud see-eest kohutav. Teele saadeti nad elektrivoolu abil (n?gin juhtmeid). ?hel ?htul, juba pimedas, kui ivanid ebasoovitavalt suurt agarust ?les n?itasid, l?kitatigi see „m?irgav lehmakari” neid rahustama. K?ll oli kole ulgumine ja m?irgamine, kui v?ljakut?is pomme peaaegu ?hekorraga minema pani. M?nek?mne sekundi p?rast algas Venemaa pool suur maa- ja ?huv?risemine, taevas oli t?kk aega punane ja valge, otsekui oleks p?ike t?usma hakanud. M?ju oli suur – kuni uue p?evani valitses idakaares rahu ja vaikus. Taolisi patareisid v?is seal rohkemgi olla, mina n?gin ainult seda ?ht. Sinim?gedes tutvusime ka uue l?hiv?itluse relva, nn.„Hitleri vikatiga”. See oli l?hike, l?hendatud vintp?ssipadrunitega, sarvekujulise magasiniga automaatrelv. Tulej?ud oli palju v?imsam kui seni kasutusel olnud p?stolkuulipildujal (MP). Peab ?tlema, et relvade ja laskemoona puudust, vaatamata kuuendale s?ja-aastale, meil ei olnud, ei Sinim?gedes ega ka hiljem Sirgala soos.”

Eelmainitud relvadest olid uduheitjad (Nebelwerfer) v?etud relvastusse tegelikult juba 1941. aastal. Tavaliselt 12 kaupa koos kasutatuna oli nende 7000 m kaugusele ulatuval, ?sna ?htlaselt territooriumi katval tulel??gil purustav efekt. Umbes samal ajal j?udis Saksa armee relvastusse ka m?irgav v?i ulguv lehm (heulende Kuh) – ametliku nimega 32-cm Wurfk?rper –, mida s?ja jooksul korduvalt t?iustati ja parandati.

V?ga populaarseteks relvadeks kujunesid 1944. aastal Eesti lahingutes tankirusikad ja nn. ahjutorud. 1942. aastal Leipzigis Hugo Schneideri tehases v?lja arendatud tankirusikas (Panzerfaust) v?eti kasutusele 1943. aastal, kuid ulatuslikumalt hakati teda tootma 1944. aastal. Kuna tankirusikas oli tankidele reaalselt ohtlik 30 meetri (uuematel mudelitel 60 meetri) pealt lastuna, n?udis tema kasutamine suurt isiklikku vaprust ja osavust. Samas oli ?ige nurga alt tabamise korral tanki h?vitamine k?llalt kindel, mist?ttu tankirusikad kujunesid Teise maailmas?ja rinnetel kardetud relvaks. Kui tankirusika n?ol oli tegemist originaalrelvaga, siis „ahjutoru „v?i „tankihirm” ehk ametliku nimega Raketenpanzerb?chse 54 tugines 1943. aastal Tuneesias ameeriklastelt s?jasaagiks saadud M 1 basuukidele, mis muudeti saksa inseneride arendust??ga Teise maailma s?ja ?heks efektiivsemaks tankivastaseks relvaks. „Ahjutoru” suutis 150 meetri pealt lastuna l?bi l??a iga tanki soomusest ning muutus oma lihtsa kasutamisviisi t?ttu Saksa v?gede seas k?llalt populaarseks. Samas olid relval ka omad n?rgad k?ljed. Kuuli- v?i killutabamus muutis selle kasutusk?lbmatuks.

Olulist osa etendas Saksa armee tegevuses lennuv?gi. Eriti aktiivselt kasutati Eesti lahingutes kuulsaid s??stpommitajaid Ju-87 ehk Stukasid. See nimetus on l?hend s??stpommitaja ametlikust nimest Sturzkampfflugzeug. Eriline t?hendus oli idarinde lahingutes 1944. aastal s??stpommitajate tankide h?vitamiseks kohandatud mudelil Ju-87G.Nendel lendasid Eesti taevas 1944. aasta augustis Teise maailmas?ja kuulsamaid Saksa s?dureid major Hans-Ulrich Rudel, aga ka Soome Ihantala lahingutes meie p?hjanaabrite iseseisvuse s?ilimises suurt osa etendanud ooberstleitnant Kurt Kuhlmey.