Punaarmee pealetungi peatamine Narva all ja Sinimägedes

2. veebruaril 1944 j?udsid esimesed Punaarmee ?ksused Narva j?eni ning asusid seda k?igult ?letama, luues j?e l??nekaldal Narvast p?hjas ja l?unas sillapead. 7. veebruaril vallutasid punav?elased nn. Auvere sil lapead laiendades Auvere jaama ning l?ikasid j?rgmisel n?dalal l?bi Tallinn-Narva raudtee. Punaarmee edu oleks 1944. aasta veebruari alguses v?inud Narva piirkonnas suuremgi olla, sest nende vastas seisid tollal t?hised Saksa ?ksused. Punaarmee v?ejuhatus ei osanud enda ees avanenud v?imalust aga kasutada. Tekkinud keerulises olukorras suutis Saksa v?ejuhatus s?ilitada k?lma n?rvi. Narva alla toodi lisaj?ude, sealhulgas esimesed mobiliseeritud eestlastest moodustatud ?ksused. Enne neid oli alates 29. jaanuarist 1944 Narva rindel rakendatud eesti politsei-vahipataljonid nr. 29–32.

Selleks hetkeks oli ohtlik olukord tekkinud ka L?una-Eestis. Punaarmee 42. armee ?ksused olid 14. veebruaril vallutanud Piirissaare, tunginud ?le L?mmij?rve Peipsi l??nekaldale ja loonud Mehikoorma ruumis sillapea. Punaarmee sissetung L?una-Eestisse l?i reaalse ohu Tartule ning ?hvardas nurjata katsed vastane Eesti piiridel peatada. ?nneks j?udis just sellel hetkel Tartusse Narva rindele siirduva 20. Eesti SS-Diviisi 45. r?gemendi I pataljon Frw.-Hauptsturmf?hrer Harald Riipalu juhtimisel, mis rongilt maha v?eti ning Peipsi ??rde saadeti. 14.–16. veebruaril toimunud Meerapalu-J?epera kaksiklahingus purustas Riipalu pataljon talle allutatud Saksa ?ksuste toel Eestisse tunginud punav?e ?ksused ning l?i need Peipsi idakaldale tagasi.

Et Punaarmeel ei ?nnestunud Narva all Saksa kaitsest k?igult l?bi murda, t?mbasid nad juurde lisaj?ude ning asusid veebruari keskel uuesti r?nnakule eesm?rgiga Narvat kaitsvad Saksa ?ksused sisse piirata ja h?vitada. 14. veebruari varahommikul maabusid Merik?la juures Saksa tagalas 260. ?ksiku merev?e laskurbrigaadi pataljoni 517 v?itlejat, kes aga peaaegu t?ielikult h?vitati. Omadeni j?udis dessantlastest vaid kuus meest.Vangistatud dessantv?elased tunnistasid, et nad olid saanud k?su tappa k?ik ette sattuvad tsiviilelanikud, mida mitmel pool ka tehti. ?gedad lahingud j?tkusid Narva all veebruari l?puni, mil Punaarmee oli sunnitud pealetungi peatama. Jaanuarist alates olid Leningradi rinde v?ed kaotanud 227 440 meest ehk ?le poole pealetungi alguses rivis olnud meestest.

Lahingutes tekkinud pausi kasutasid m?lemad pooled j?udude t?iendamiseks. Saksa ?ksuste k?rval j?udis 14. veebruaril Narva rindele ka 20. Eesti SS-Diviis, millele tehti ?lesandeks linnast p?hjas asuvate sillapeade h?vitamine. R?nnak sillapeadele algas 20. veebruaril, kuid esialgu ei saavutanud eestlased edu. 24. veebruaril ?nnestus 46. r?gemendi r?nnakr?hmal Riigik?la sillapea siiski h?vitada. 1. m?rtsi hommikul alustasid eesti ?ksused r?nnakut Siivertsi-Vepsk?la sillapeale ning surusid selle p?eva l?pul m?rkimisv??rselt kokku. L?plikult h?vitati sillapea siiski alles 6. m?rtsi hilis?htuks.V?itluses kandsid raskeid kaotusi m?lemad pooled.

Riigik?la-Siivertsi sillapea h?vitamine tuli Punaarmee juhtkonnale halva ?llatusena. Vastase Narva-grupeeringu purustamiseks koostatud suurejooneline kava ?hvardas nurjuda. Probleem oli seda suurem, et Stalin p??ras sel ajal Eesti vallutamisele isiklikku t?helepanu, n?hes selles eeldust Soome v?ljal?litamisele s?jast. 1944. aasta veebruaris algatas N?ukogude Liit Soomega separaatl?bir??kimised, ?ritades teda meelitada s?jast v?ljuma. Narva rinde p?simine oli seega muutunud oluliseks v?lispoliitiliseks teguriks mitme s?jas osaleva riigi jaoks.

Suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid ?hur?nnakud Eesti linnade pihta. 6. m?rtsil 1944. aastal varises pommisajus kokku ajalooline Narva. 8. m?rtsil r?ndasid N?ukogude ?huj?ud J?hvi ja Tapa raudtees?lmi, saavutamata siiski suuremaid tagaj?rgi. Seda purustavam oli terrorir?nnak Tallinna vastu ??l vastu 9. m?rtsi. H?vis umbes 8000 hoonet, kokku umbes 40% elamispinnast. Terrorir?nnakus sai surma 500 inimest, kellest suurema osa moodustasid naised ja lapsed, peavarjuta j?i ligi 25 000 inimest. R?nnakud Eesti linnadele j?tkusid ka m?rtsi teisel poolel, eriti t?sine oli pommir?nnak Tartule.

Punaarmee uus r?nnak Narva rindel algas 1. m?rtsil 1944, kui 59. armee murdis Auvere sillapea l??netipus Saksa kaitse l?bi, liikus edasi Illuka-Kuremaa suunas ning piiras ?mber Putki tugipunkti. Siin p?rkus Punaarmee aga major Alfons Rebase ja major Georg Soodeni juhitud 658. ja 659. eesti idapataljoni vastupanule. Kuigi punaarmeelastel ?nnestus eestlased sisse piirata, j?tkasid need ometi v?itlust, sidudes seega pealetungivaid ?ksusi. See andis Saksa v?ejuhatusele aega Putki alla lisaj?ude tuua. 5. m?rtsil 1944 alustas 11. Ida-Preisi jalav?ediviis vastur?nnakut, vabastas eestlased piiramisr?ngast ning riivistas l?bimurde. Edu ei too nud punav?ele ka suuremate diversiooni?ksuste saatmine Narva rinde tagalasse. Punav?elased h?vitasid v?iksemaid sakslaste ja Omakaitse formeeringuid ning m?rvasid kohalikke elanikke, kuid l??di siiski k?llalt kiiresti ?le Peipsi tagasi.

8. m?rtsil 1944. aastal alustas Punaarmee r?nnakut ka Narva all. Esimene hoop anti Jaanilinna sillapea pihta. ?gedaid lahinguid l??di ka Narvast p?hjas, kus 20. Eesti SS-Diviisi kaitsel?igus ?ritasid l?bi murda 14. laskurkorpuse kolm diviisi, mida toetasid rindele toodud 8. Eesti Laskurkorpuse suurt?ki?ksused. Punaarmee r?nnakud l??di raskete kaotustega tagasi. Eba?nnestus ka N?ukogude suurejooneline tankir?nnak Auvere all 17. m?rtsil 1944, mis peatati saksa Tiiger-tankide poolt. Kuigi ?gedad lahingud j?tkusid veel n?dalap?evad, olid Punaarmee ?ksused kandnud sedav?rd suuri kaotusi, et olid sunnitud pealetungi peatama.

See v?imaldas Saksa v?ejuhatusel Narva all 1944. aasta m?rtsi l?pus algatus enda k?tte haarata. M?rtsi teisel poolel asus Saksa v?ejuhatus ette valmistama pealetungi, mille eesm?rk oli Auvere platsdarmi likvideerimine. 26. m?rtsil andsid neli Saksa diviisi tankide toetusel hoobi Auvere tugiala l??netipus asuvale Punaarmee r?nnakkiilule. 6. aprillil alustasid sakslased tugiala teise „k?rva” h?vitamist. Taas piirati osa Punaarmee ?ksusi sisse ning kuigi paljud neist piiramisr?ngast v?lja p??sesid, olid Punaarmee kaotused rasked. Edust innustunud sakslased ?ritasid n??d kogu platsdarmi likvideerida. 1944. aasta 19. aprillil paisati Saksa ?ksused tankide toetusel otsustavale r?nnakule. Kevadine teedelagunemine oli aga soised alad muutnud soomus?ksustele l?bip??smatuks ning vaatamata lisa?ksuste juurdetoomisele ei ?nnestunud sakslastel edu saavutada. Sakslased kandsid t?siseid kaotusi ning olid sunnitud r?nnaku peatama.

Aprilli l?puks olid v?itlevad pooled end Narva ruumis v?lja kurnanud. Rindel saabus mitmeks kuuks rahu, mida h?iris vaid snaiprite ning v?iksemate l??gir?hmade tegevus. Jaanuarist aprillini toimunud lahinguid kokku v?ttes v?is v?egrupp „Nord” t?deda, et kuigi tal tuli Leningradi alt taanduda, polnud Punaarmeel suurele ?lekaalule vaatamata ometi ?nnestunud otsustavat edu saavutada.

?ldiselt oli 1944. aasta esimene pool Saksa v?gedele aga r?nkade kaotuste ajaks. Idarinde keskl?igus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa v?ejuhatust j?ude ?mber paigutama ning viima osa ?ksusi Eestist appi rinde kesk- ja l?unal?iku. V?egrupi „Nord” juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab r?nnakut ka idarinde p?hjal?igus, ei j?tku tal pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks j?ude. Seet?ttu alustati 1944. aasta juulis ettevalmistusi rindejoone ?gvendamiseks. Eestis puudutas see rinde tagasit?mbamist Narva alt Sinim?gede liinile, mis vastavalt k?sule pidi toimuma ??l vastu 25. juulit. 23. ja 24. juulil alustati raskerelvade toimetamist uutele positsioonidele, tagalasse veeti ka suurem osa laskemoonast.

Punaarmee valmistus samal ajal r?nnakuks Narvale. Narva ja seej?rel kogu Eesti vallutamine pidi N?ukogude juhtkonna arvates s?jast v?lja l?litama ka Soome. Selleks koondati Narva alla osalt Soome rindelt ?ra toodud l??gi?ksused, luues r?nnakuks valmistuvale 2. l??giarmeele ja 8. armeele suure ?lekaalu nii elavj?us kui lahingutehnikas, 24. juuli hommikul avasid 1648 kahurit ja miinipildujat tule Saksa positsioonidele Auvere tugialal. R?nnaku raskuspunkt tabas 20. Eesti SS-Diviisi 45. r?gementi koos sellele allutatud f?siljeepataljoniga. Viimane oli formeeritud m?rtsis Eestisse toodud „Narva” pataljoni ja mobiliseeritute baasil. V?imsa tulevalli all tankide toetusel r?nnakule l?inud Punaarmee 120. laskurdiviis l??di aga kogu p?eva kestnud lahingu tulemusel tagasi. Lahingu l?puks olevat r?ndavas ?ksuses rivist v?lja langenud 80% koos seisust. R?gemendi positsioonide ees suitses 29 soomusmasinat.

Punaarmee pealetungi algus sundis Saksa v?ejuhatust taandumisega kiirustama. Jaanilinna sillapeal asuvatele 11. SS-soomusgrenaderidiviisile „Nordland” (taani ja norra vabatahtlikud) ja 4. SS-soomusgrenaderibrigaadile „Nederland” (hollandi vabatahtlikud) anti korraldus ??l vastu 25. juulit 1944 oma positsioonid maha j?tta ning t?mbuda Narva j?e taha. Kui Jaanilinna sillapea evakueerimine toimus ?ldiselt plaanip?raselt, siis 25. juuli hommikul linnast p?hjas alanud Punaarmee r?nnak l?i Saksa v?ejuhatuse kavad segamini. Tule-ettevalmistuse k?igus andis N?ukogude suurt?kiv?gi siin 20. Eesti SS-Diviisi 46. r?gemendi kaitsepositsioonide pihta v?imsa tulel??gi, h?vitades suurema osa kaitserajatistest ning l?bimurdel?iku katnud ?ksustest. See v?imaldas Punaarmee ?lekaalukatel j?ududel suhteliselt kergesti j?gi ?letada ning j?uda kesk p?evaks Tallinn-Narva maanteeni, kus nende edasitung peatati eesti ja Saksa ?ksuste poolt, mis v?imaldas Narvast v?lja t?mbuvatel Saksa ?ksustel linnast lahkuda.

26. juulil tungis Punaarmee sakslastest maha j?etud ja purustatud Narva linna. Saksa p?hij?ud olid selleks ajaks taandunud Sinim?gedes asuvale Tannenbergi liinile. Halvasti teostatud rinde?gvendamine l?ks neile kalliks maksma. Raskeid kaotusi kandis 20. Eesti SS-Diviisi 46. r?gement, t?ielikult h?vis aga vale taandumistee valinud SS-brigaadi „Nederland” 48. r?gement „General Seyffardt”. J?relej??nud v?heste j?ududega tundus ka ?gvendatud rindejoone kaitsmine SSi III Germaani Soomuskorpusele, millele allusid „Nordlandi” diviis, 20. Eesti SS-Diviis ja „Nederlandi” brigaad, ?lej?uk?iva ?lesandena.

N?ukogude eel?ksused j?udsid Tannenbergi liinini 26. juulil, asusid seda k?igult r?ndama ja h?ivasid Lastekodum?e idaosa. Katsed seda tagasi vallutada nurjusid. 1944. aasta 29. juuli hommikul asus Punaarmee Sinim?gede all otsustavale r?nnakule. Saksa kaitse purustamiseks oli m?nekilomeetrisse l?bimurdel?iku koondatud mituk?mmend tuhat s?durit, 1680 suurt?kki ja miinipildujat ning 150 soomusmasinat. Punaarmee r?nnaku?ksused surusid maha viimased vastupanukolded Lastekodum?el, murdsid raskeid kaotusi kandes l?bi uuest peakaitseliinist ning tungisid Grenaderi k?rgustikule. Selle vallutamise j?rel piirasid vene tankid sisse l??nepoolse k?rgustiku, mille langemine n?is olevat vaid m?ne hetke k?simus. Sel hetkel saatsid sakslased lahingusse oma viimased tankid, mis ootamatu r?nnakuga paiskasid vastase soomusj?ud tagasi. See andis eestlastele v?imaluse tagasi vallutada Grenaderi k?rgustik. Hoogsa r?nnakuga l?i 45. r?gemendi I pataljon Waffen-Hauptsturmf?hrer Paul Maitla juhtimisel punav?elased Grenaderi k?rgustikult minema.

Punaarmee suurr?nnak oli sellega tagasi l??dud. Sinim?gede ees suitses 113 (teistel andmetel 120) purustatud tanki. R?nnaku p?hiraskust kandnud 109. laskurkorpuse laskurdiviisidest oli N?ukogude andmetel lahingu l?puks rivis vaid 225 meest. Raskeid kaotusi olid kandnud ka teised Sinim?gesid r?nnanud korpused. Sellele vaatamata j?tkas Punaarmee katseid Tannenbergi liinist otse l?bi murda. Peakorter n?udis armeegrupi „Narva” purustamist ning Rakvere vallutamist hiljemalt 7. augustiks 1944. Lahingusse toodi v?rsked laskurkorpused, kusjuures varasemates lahingutes purustatud jalav?e?ksuste suurt?kiv?gi j?eti kohale.Augusti alguses l?ks punav?gi suurte j?ududega taas r?nnakule. Kuid Sinim?gede kaitsest Punaarmeel l?bi murda ei ?nnestunudki.

10. augustiks olid Sinim?gede vastas asuvad Punaarmee ?ksused verest t?hjaks jooksnud ning N?ukogude v?ejuhatus andis k?su pealetung l?petada. Lahingud Narva ruumis ja Sinim?gedes 1944. aasta juulis ja augustis olid ohvriterohkeimad Eesti ajaloos. Punaarmee kaotuste suurust on hinnatud erinevalt. Tagasihoidlikumad hinnangud r??givad 100 000 surnust ja haavatust, kuid tavaliselt peetakse Punaarmee kaotuste suuruseks 150 000–200 000 meest ehk enamikku pealetungi algul rivis olnud meestest. V?ikesed polnud ka Saksa poole kaotused.

T?rjelahingutes saavutatud edust polnud Eestil paraku suuremat kasu. Saksa rinne idas k?rises 1944. aasta suvel igalt poolt. Juulis oli Narva rinne peaaegu ainus koht, kus Saksa armeel ?nnestus Punaarmeed tagasi hoida. J?rjest keerukamasse olukorda sattus v?egrupp „Nord”, mille ?ksused Punaarmee r?nnakuid j?rjest suuremate raskustega t?rjuda suutsid. ?heks lahenduseks oleks olnud taandumine V?ike-Emaj?e joonele, kuid see oleks avanud Punaarmeele v?rava Eestisse. Sellisel juhul oleks tagasi tulnud t?mmata ka armeegrupp „Narva” ning Eesti maha j?tta. Selleks ei andnud Hitler v?egrupile „Nord” luba. Nii tuli v?egrupil j??da senistele positsioonidele.