SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE Punaarmee sissetung Eestisse ning üldmobilisatsioon 1944. aasta veebruaris
1944. aasta augustiks olid lahingud Eesti piiridel kestnud juba ?le poole aasta. 1944. aasta jaanuari keskel murdis Punaarmee l?plikult l?bi blokaadir?nga Leningradi ?mber. ?mberpiiramise v?ltimiseks t?mbus v?egrupp „Nord” tagasi 1943. aastal rajatud „Panther”-liinile. Kuigi v?egrupi „Nord” staabis peeti targemaks rinnet veelgi l?hendada ja t?mmata v?ed V?ina j?e joonele, ei andnud Hitler selleks luba.
Vaevalt huvitas Hitlerit seejuures Eesti v?i eestlaste saatus.„Generalplan Ost” n?gi eestlastele Saksamaa v?idu korral ette orirahva staatuse. Hitlerit sundisid Eestit kaitsma sootuks praktilisemad asjaolud. Esiteks oleks Eesti langemine toonud kaasa Soome v?ljalangemise s?jast. Seda p??dis Hitler mitmel p?hjusel aga iga hinna eest v?ltida. Teiseks Hitlerit Eestis huvitavaks teguriks oli siinses p?levkivibasseinis toodetav kvaliteetne p?levkivibensiin. Eesti p?levkivibensiini vastu oli Saksa s?jamasin huvi tundnud juba 1930. aastatel. Teise maailmas?ja ajal said siit bensiini nii v?egrupp„Nord” kui ka Saksa allveelaevad. Lisaks Eesti bensiinile kartis Hitler, et Eestist taandumisega kaotab ta ka kontrolli L??nemere ?le ja Rootsi rauamaagitarned.
Motiividest hoolimata oli Hitleri otsus Eestit kaitsta nii Soomele kui Eestile kasulik. Soome juhtkonnale oli ?heselt selge, et ainsaks abin?uks, et s?ilitada Soome iseseisvus, oli s?ilitada Soome kaitsev?ime. Soome armee v?is k?ll taanduda, kuid teda ei tohtinud purustada. Eesti langemise j?rel Punaarmee k?tte oleks Soome kaitse kokku varisenud ning rahu s?lmitud N?ukogude Liidu tingimustel. See omakorda oleks kaasa toonud Soome liitmise N?ukogude m?jusf??riga analoogselt teiste endiste Saksamaa liitlastega nagu Bulgaaria, Rumeenia v?i Ungari. N?ukogude suurr?nnaku t?rjumiseks vajas Soome h?dasti Saksa abi, see oleks Eesti langemise j?rel aga ?ra langenud. Sama olukorra peale m?ngisid tegelikult ka Eesti rahvusliku vastupanuliikumise juhid. Nad olid ?le Stockholmi s?lminud sidemed l??neriikide luuretalitustega ning olid teadlikud l??neliitlaste ja Stalini vastuoludest. Punaarmee eemalehoidmine Eestist oli ainsaks teeks Eestile parema tuleviku tagamisel. Saksamaa ja Eesti huvid langesid selles k?simuses kokku.
Igal juhul t?i Saksa v?ejuhatus Eestisse lisaj?ude ning pani Punaarmee pealetungi seisma. See poleks sakslastel ilmselt ?nnestunud, kui nad poleks saanud oma v?gesid t?iendada eestlaste seast mobiliseeritud meestega. Eestlaste mobiliseerimine poleks sakslastel omakorda l?bi l?inud, kui seda poleks asunud toetama seni Saksa armees teenimisse eitavalt suhtunud rahvuslik vastupanuliikumine ning Eesti riikliku j?rjepidevuse kandja, peaminister presidendi kohustustes J?ri Uluots. Eesti juhid lootsid, et mobiliseeritud eestlastest saab alus Eesti oma armee moodustamiseks, mis omakorda v?ib kujuneda otsustavaks j?uks p?rast seda, kui Saksamaa on s?ja kaotanud. M?istes k?llalt h?sti Stalini arusaama, mille kohaselt ?he v?i teise Euroopa riigi saatuse otsustas armee, mis s?ja l?pul tema territooriumil viibis, lugesid Eesti poliitikud peamiseks eelduseks iseseisvuse taastamisel Punaarmee Eestist eemal hoidmist. Sellise hoiaku j?tkuks oli kontakti otsimine Eestis v?itlevate Saksa v?gede juhtidega, et veenda neid Saksamaa kapituleerumise korral Eesti Vabariigi teenistusse astuma.
Saksa v?imud olid tegelikult juba 1943. aastal ?les n?idanud kasvavat huvi eestlaste senisest suurema kaasamise vastu „bol?evismivastasesse v?itlusse”, m?ngides vahel koguni ideega Eestile selleks teatava autonoomia andmisest. Kuigi Adolf Hitler l?kkas vastava ettepaneku esialgu tagasi, andis ta 1943. aasta detsembris riigif??rer Heinrich Himmlerile loa mobilisatsioonide korraldamiseks Eestis ja L?tis. Samas andis rahvusliku vastupanuliikumise tugevnemine m?rku, et rahvuslike ringkondade toetuseta v?ib mobilisatsioon Eestis l?bi kukkuda.
Ettevalmistused eestlaste ulatuslikumaks mobiliseerimiseks algasid 1944. aasta jaanuari viimasel n?dalal. 1944. aasta 25. jaanuaril kell 15.00 sai Omakaitse Peavalitsuse direktor kolonel Arnold Sinka v?egrupi „Nord” tagalapiirkonna ?lemjuhatajalt jalav?ekindral Kuno-Hans von Bothilt telegrammi, milles anti korraldus asuda tekkinud eriolukorra t?ttu koost??s 207. julgestusdiviisiga formeerima eestlastest koosnevaid r?gemente. Kuna ei Arnold Sinka ega viimase poolt informeeritud Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar M?e ei lugenud von Bothi korraldust seaduslikuks, ei asutud seda t?itma. Sama p?eva ?htupoolikul sai kolonel Sinka uue telegrammi, milles Omakaitse Peavalitsusele anti korraldus asuda koost??s Eesti Omavalitsuse ja 207. julgestusdiviisiga formeerima kolme eestlastest koosnevat r?gementi. Kuigi Omakaitse juhid ei lugenud n??dki eestlaste mobiliseerimist v?imalikuks, enne kui on lahendatud Eesti poliitilist tulevikku puudutavad k?simused, asuti mobilisatsiooni ometi ette valmistama. Muude asjaolude k?rval viitab sellele asjaolu, et hiljem loeti just 25. jaanuari mobilisatsiooni esimeseks p?evaks.
J?rgnevatel p?evadel toimusid mitmel pool Eestis koosolekud, kus arutati mobilisatsiooniga seotud k?simusi. 27. jaanuaril toimunud Saksa tsiviilokupatsioonivalitsuse juhi, Eestimaa kindralkomissari SA-Obergruppenf?hrer Karl Siegmund Litzmanni kohtumisel Ostlandi riigikomissariaadi K?rgema SS- ja Politseijuhi, SS-Obergruppenf?hrer’i ja politseikindrali Friedrich Jeckelniga peeti vajalikuks aastak?ikude 1904–1923 mobiliseerimist. Omakaitse juhid arvestasid sellel hetkel veel tunduvalt v?iksema hulga aastak?ikudega. 31. jaanuaril 1944 teatas Ostlandi riigikomissar Hinrich Lohse Hitleri kantselei ?lemale Martin Bormannile, et keerulise olukorra t?ttu p?hjarindel oli riigif??rer Heinrich Himmler andnud Ostlandi Jeckelnile korralduse mobiliseerida 30 000 l?tlast ja 15 000 eestlast. Millal Himmler vastava korralduse andis, kirjast ei selgu.
28. jaanuaril oli Riias igal juhul toimunud suurem n?upidamine Saksa k?rgemate v?imukandjate, Eesti ja L?ti Omavalitsuste juhtide ning k?rgemate s?jav?elaste osav?tul, mille tulemused v?ttis kokku kindralkomissar Litzmanni kiri Hjalmar M?ele 29. jaanuarist 1944. Selles teatas Litzmann, et Himmleri k?sul viiakse Eestis l?bi mobilisatsioon. Ostlandi riigikomissariaadis toimub see SS-Obergruppenf?hrer Jeckelni juhtimisel, kes volitab selle juhtimise Eesti kindralkomissariaadis kindralinspektor Frw.-Oberf?hrer Johannes Soodlale. Samas v?ib meeste v?rbamist l?bi viia vaid direktor Hjalmar M?e korraldusel ja kindralkomissari kinnitusel.Kindralinspektuur pidi seega l?bi viima meeste kokkuv?tmise, Omakaitse Peavalitsus aga formeerima neist v?eosad. Seega allusid formeeritavad ?ksused Omakaitsele, s. t. v?egrupile „Nord”.
Kuu aja p?rast mobiliseeritud eestlaste staatus aga muutus. 29. veebruaril 1944 teatas Jeckeln, et n??dsest allutatakse k?ik Eestis mobilisatsiooniga kasarmeeritud ?ksused ning ka eesti politseipataljonid SSi riigif??rerile, v?lja arvatud taktikaliselt Wehrmacht’ile allutatud kolm eesti piirikaitser?gementi ning Relva-SSile allutatud ?ksused. Selline alluvusvahekord j?i p?sima kuni 1944. aasta septembrini.
Jeckelni ja M?e kirjavahetus l?kkab ?mber viimase m?lestustes esitatud pildi ?ldmobilisatsiooni korraldamisest Eestis. Kirjavahetusest n?htub, et mobilisatsiooni ei kuulutatud v?lja mitte M?e ettepanekul, vaid sakslaste n?udmisel. M?e ei julgenud soodsat olukorda kasutada ega t?statada sakslaste ees k?simust mobilisatsiooni hinnast ehk Eesti poliitilise staatuse muutmisest, kuigi vastavaid p??rdumisi oli Saksa v?imude poole 1943. aasta l?pul tehtud eestlaste poolt ridamisi. M?e suutmatus otsustaval hetkel Eesti huvide eest seista tekitas tema vastu pahameelt isegi l?hemate kaast??liste seas.
Teha polnud enam aga midagi. Kuigi Eesti poliitiline staatus j?i endiselt selgusetuks, oli selge, et Punaarmee sissetung Eestisse ei v?imaldaks Eesti iseseisvuse taastamisest r??kida isegi mitte teoreetiliselt. Seet?ttu leidsid Eesti s?jav?ejuhid, et mobilisatsiooniga tuleb kaasa minna k?igele vaa tamata. Avalikult kuulutati mobilisatsioon v?lja 30. jaanuaril 1944 ja see hakkas samast kuup?evast kehtima. Mobilisatsiooni ehk t?psemalt ?eldes kaitseteenistusse kutsumise kuulutas v?lja Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar M?e, andes 30. jaanuaril 1944 v?lja neli m??rust:
1) 1904.–1923. aastal s?ndinud meeste kaitseteenistusse kutsumise m??rus.
2) Ohvitseride, s?jav?eametnikkude, ohvitseriaset?itjate, s?jav?eloomaarstide, s?jav?eapteekrite, allohvitseride ja s?jav?e meditsiini- ning loomavelskrite kaitseteenistusse kutsumise m??rus. M??rus kehtestas kaitseteenistuskohustuse k?igile 20. juunil 1940 Eesti Vabariigi tegevv?kke v?i reservi kuulunud kuni 60-aastastele ohvitseridele ja kuni 55-aastastele allohvitseridele.
3) M??rus, mis kehtestas kaitseteenistuskohustuse k?igile kuni 60aastastele arstidele, loomaarstidele ja rohuteadlastele.
4) M??rus, mis kohustas meeselanikkonda vanuses 17. kuni 60. eluaastani astuma Omakaitsesse.
Esimese m??ruse sissejuhatuses teatas M?e mobilisatsiooni p?hjen-dades:„Eesti ja eesti rahva kaitsmine N?ukogude Venemaa kallaletungi vastu n?uab, et k?ik v?itlusv?imelised mehed rakendatakse v?itlusse. Seep?rast k?sin k?esolevaga teostada mobilisatsiooni Eesti ?ksustesse.”Mobilisatsiooni alla kuulusid 1904–1923 s?ndinud mehed, kellel enne
20. juunit 1940 oli Eesti Vabariigi kodakondsus. Meeste mobiliseerimisel l?htuti Eesti Vabariigi seadustest, sellega p??ti anda mobilisatsioonile tugevamat ?iguslikku alust.
Esimestel p?evadel j?i vastuv?tupunktidesse ilmunute arv tagasihoidlikuks. Tekkis mulje, et mobilisatsioon kukub l?bi. See tekitas ?revust Saksa v?imukandjate seas ning kutsus esile s??distusi eestlaste aadressil, et need ei soovi oma kodumaad kaitsta. Eestlased omakorda vihjasid Eesti poliitilise staatuse ebam??rasusele, mis ei motiveeri eestlasi mobilisatsiooniga kaasa minema. Olukord muutus alles seej?rel, kui rahvuslikke vastupanur?hmi koondav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee asus mobilisatsiooni toetama, volitades vastava ?leskutsega esinema iseseisva Eesti viimast peaministrit, Vabariigi Presidendi kohuste t?itjat professor J?ri Uluotsa. Uluots kinnitas 7. veebruaril 1944 raadiole antud usutluses, et mobilisatsiooniga kaasaminek on antud hetkel m??dap??smatu ning vaid sel teel v?ime Eestile paremat tulevikku loota. Uluotsa esinemise m?jul kasvas v?rbamispunktidesse tulnute arv j?rsult. Kui sakslased olid arvestanud 15 000 mehe kokkutulekuga, siis tegelikult tuli 21. veebruariks kokku umbes 32 000 meest. Lisaks sai suur hulk v?rbamispunktidesse tulnud mehi veel ajapikendust ning saadeti kodudesse tagasi. Sedav?rd suurele hulgale meestele polnud sakslastel anda ei varustust ega suudetud korraldada ka nende v?lja?pet. See kahandas oluliselt formeeritavate ?ksuste v?itlusv?imet. Kokku moodustati mobiliseeritud meestest kuus piirikaitser?gementi ning ?ks tagavarar?gement. Kuid esimesed 2000 meest saadeti juba veebruari keskel Richard Rubachi juhitud r?gemendi „Reval” koosseisus Narva rindele, kus nad pataljonide kaupa seal v?itlevatele Saksa diviisidele allutati. 1944. aasta aprillis liideti nimetatud pataljonid 3. Eesti SS-Brigaadist formeeritud 20. Eesti SS-Diviisiga. Alates m?rtsist saadeti umbes 12 000 meest 20. eesti SS-tagavara ja v?lja?ppe?ksustesse Kloogal, Paldiskis ja mujal, kust neist enamik varem v?i hiljem 20. Eesti SS-Diviisi saadeti.
1944. aasta ?ldmobilisatsioonile hinnangut andes tuleb esiteks meeles pidada, et okupeeritud alade elanike mobiliseerimine on rahvusvahelise ?iguse rikkumine. 1944. aasta mobilisatsiooni puhul tuleb siiski m?rkida, et erinevalt 1941. aasta juulis ja augustis N?ukogude okupatsiooniv?imude poolt Eestis teostatud mobilisatsioonist toetasid 1944. aasta mobilisatsiooni ja kutsusid sellele rahvast ?les ka 1940. aastal okupeeritud Eesti Vabariigi j?rjepidevuse kandjad, kelle seisukohad olid rahva poolt tunnustatud ka Saksa okupatsiooni ajal. 1944. aasta mobilisatsiooni ei saa k?sitleda Eesti riigi aktina, sest Eesti Vabariik ei hallanud 1944. aastal oma territooriumi. K?ll saab kaasaminekut 1944. aasta mobilisatsiooniga k?sitleda rahva tahteavaldusena v?idelda N?ukogude Liidu okupatsiooni kordumise vastu. Kuna see toimus Eesti riikluse kandja J?ri Uluotsa ?leskutse kohaselt, on sellele allunud mehed samasugused vabadusv?itlejad nagu 1918–1920 Eesti vabaduse eest v?idelnud s?durid.
Данный текст является ознакомительным фрагментом.