SÕDA HAKKAB VEEREMAIE Olukord idarindel ja Punaarmee sõjaplaanid1944. aasta alguses

1943. aasta novembri l?pp oli Moskvas k?lm. Sadas tuhkjat lund, ?htu eel hakkas tuiskama. Endiselt pimendatud linnas valitses t?eline vene talv. Seet?ttu ei p??ranud keegi suuremat t?helepanu autodele, mis hilisele ?htutunnile vaatamata lumem?llust kuidagi ootamatult v?lja ilmusid ja ?ksteise j?rel Kremli v?ravast sisse veeresid: Punaarmee kindralstaabi ?lema aset?itja kindral Aleksei Antonovi kutsel oli N?ukogude Liidu juhtkonna ning Punaarmee juhtide osav?tul algamas n?upidamine Leningradi blokaadi l?plikuks l?bimurdmiseks ning sissetungiks Euroopasse.

N?ukogude juhtkonna jaoks oli tegemist p?him?ttelise k?simusega. Kui ?ldiselt olid Saksa v?ed 1943. aastal idarindel kaotanud suure osa vallutatud territooriumidest, siis v?egrupp „Nord” p?sis praktiliselt samadel positsioonidel, kuhu ta 1941. aastal v?lja oli j?udnud. N??d pidi sellele l?pp tehtama. Leningradi rinde juhataja Leonid Govorovi ning Balti laevastiku juhataja admiral Vladimir Tributsi osav?tul oli valminud plaan v?egrupi „Nord” purustamiseks. Kuigi Punaarmee jaoks polnud tegemist peal??gi suunaga, n?isid just Baltimaad olevat kiireim tee s?ja viimiseks Saksamaa territooriumile, sissetungiks Euroopasse, Soome v?ljal?litamiseks s?jast ning kontrolli kehtestamiseks Soome ?le.^[22.]

Stalin vaatles piipu popsutades enda ees laual lebavaid kaarte. Neile veetud Saksamaa suunas liikuvad punased nooled meenutasid talle aastaid tagasi samal laual asunud plaane. Ka 1941. aasta mais oli ta seisnud Euroopa l?vepakul. Ka siis oli k?ik olnud valmis. S?lminud 1939. aastal mittekallaletungipakti Hitleriga, oli Stalin osavalt l?kanud maailma s?tta, millest pidi ainsa v?itjana v?ljuma Venemaa. Paraku oli Hitler osutunud tugevamaks v?i l??neriigid n?rgemaks, kui Stalin oli eeldanud, ning 1940. aastal oli Hitler Mandri-Euroopa peremees. See sundis Stalinit kiirendama ettevalmistusi Saksamaa r?ndamiseks. Kuigi Vene ja Saksa diplomaadid t?stsid endiselt tooste mitte enam Euroopa, vaid juba kogu maailma m?jusf??rideks jaotavaid plaane arutades, valmistusid diktaatorid palavikuliselt s?jaks teineteisega.^[23.]

1941. aasta kevadeks olid nii Saksamaa kui N?ukogude Liit oma armeed Balti merest Musta mereni r?nnakuvalmis seadnud. Nii Hitler kui Stalin lootsid vastast ootamatult tabades purustada selle p?hij?ud rindel?hedases piirkonnas ning l?petada nii s?da ?he hoobiga. Kuid Hitler pelgas s?da kahel rindel, Stalin aga temapoolsele r?nnakule j?rgnevat Hitleri v?imalikku kokkulepet Inglismaaga, millele n?is viitavat Rudolf Hessi missioon Inglismaal. Nii l?kkas Stalin operatsiooni „K?u” algust edasi. Ta oli veendunud, et Hitler ei saa tema plaanidest aru ning teda pole raske ?le kavaldada.

Selles Stalin eksis. Hitleril puudusid Stalini suhtes illusioonid. Ning kui 1941. aasta mais r?nnates oleks Punaarmee olnud enda vastas seisvate Saksa ?ksuste suhtes suures ?lekaalus, siis juuni l?puks olid j?ud tasakaalustunud. Samas ei teadnud Hitler, kui suured j?ud oli Stalin r?nnakuks koondanud. Nii kaotas Punaarmee juba esimestel s?jan?dalatel sama palju tanke, kui neid Saksa luure andmetel Venemaal ?ldse oli. Sama olukord valitses lennuv?e ning kahurv?e alal. Kui Stalin oleks r?nnanud esimesena, oleks teda olnud raske peatada. Stalini strateegiline valeearvestus ning esimesel s?jasuvel tehtud vead l?ksid NSV Liidule kalliks maksma. R?nnakuks valmistunud Punaarmee ?ksused piirati sisse ning h?vitati, sakslaste k?tte langes tohutu kogus s?jatehnikat ning nad tungisid s?gavale Venemaa territooriumile. Seda hirmsat suve ning kaotustega kaasas k?inud alandust ja hirmu m?letas Stalin ?lih?sti.

Ometi oli v?itluse saatus algusest peale otsustatud. Isegi kui Hitler oleks kinni pidanud Barbarossa plaanist ning vallutanud Moskva, poleks see ilmselt sundinud Venemaad alistuma. Ainsaks v?imaluseks N?ukogude Liit purustada oleks olnud ikestatud rahvastele vabaduse andmine ning nende kasutamine kommunismivastases v?itluses, kuid see ei langenud kokku Hitleri maailmavaatega. Nii j?ttis ta oma ?ansi kasutamata ning oli seet?ttu juba ette hukule m??ratud. L??neriikide massilise abiga toibus Stalin kaotustest, taastas oma s?jamasina ning p??ras kaalukeele s?jategevuses enda kasuks.

1944. aasta alguses seisis Stalin uuesti Euroopa v?ravas. Ta teadis, et see s?da ei meenuta varasemaid s?jalisi konflikte, kus ?he v?i teise maa vallutamine j?ttis sealse ?hiskondliku korra puutumata. N??d oli s?da ka selles m?ttes totaalne – koos vaenuv?gedega liikusid ideoloogiad. Uuel kombel oli kehtima pandud p?him?te – cuius regio, eius religio – kelle valitsus, selle usk. See Stalinile sobis, sest ideoloogia kattevarjus oli saavutatav ka v?im. Stalini ambitsioonikate plaanide kohaselt tulnuks Punaarmeel Saksamaa puruks l??a juba 1944. aastal, l??neliitlaste ulatuslikuma sekkumiseta, ning vallutada v?imalikult suur osa Euroopast, enne kui seda j?uavad teha l??neriigid. Selleks tuli v?imalikult kiiresti s?jast v?lja l?litada Saksamaa liitlased ning saavutada kontroll ka nende territooriumide ?le.

V?imalused selleks olid Stalinil paremad kui 1941. aastal. 1944. aasta alguseks oli olukord II maailmas?ja rinnetel otsustavalt muutunud. Saksamaa koos oma liitlastega oli saanud raskete tagasil??kide osaliseks. Strateegiline ?lekaal oli kandunud liitlasv?gede poolele. Liitlasv?gede dessandi tulemusena langes s?jast v?lja Itaalia, liitlaste r?nnaku t?rjumiseks pidi Saksamaa saatma Itaaliasse oma v?ed. L??asaamine Kurski kaarel ning seej?rel Dnepril andis m?rku, et initsiatiiv idarindel on l?inud l?plikult Punaarmee k?tte. Saavutanud ?lekaalu ?hus, alustasid liitlased Saksamaa s?stemaatilist pommitamist. Saksa s?jat??stus j?tkas k?ll toodangu suurendamist, kuid ei suutnud liitlastega enam sammu pidada. L??neliitlastelt saadud abile tuginedes oli Stalin ?les ehitanud enneolematult tugeva s?jamasina, mis k?igi n?itajate poolest ?letas Saksa oma. P?hjatu N?ukogude tagala v?is varustada rinnet nii energeetiliste ressursside kui suure hulga tehnika, relvade ja elavj?uga. 1944. aastal ning 1945. aasta esimesel poolel toodeti N?ukogude Liidus 41 800 tanki ja liikursuurt?kki, ?le 48 600 s?jalennuki, umbes 69 400 suurt?kki ja miinipildujat.^[24.] Sellele lisandus veel l??neliitlastelt saadud s?javarustus. Puruks pommitatud Saksa s?jat??stusel oli sellele j?rjest raskem vastu panna. Olgugi et Saksa s?duri v?lja?pe ja relvade kvaliteet oli punav?e omast j?tkuvalt parem, j?i sellest v?heks, et vastu seista kasvavale ?lemv?imule.

See k?ik andis Stalinile alust loota, et 1944. aasta kujuneb s?jas otsustavaks. Vastavalt K?rgema ?lemjuhatuse plaanidele kavandas Punaarmee 1944. aasta talvel ja kevadel pealetungi idarinde l?unatiival – Paremkalda-Ukrainas. Teiseks peal??gi alaks m??rati loodesuund, kus N?ukogude v?ed pidid paiskama sakslased eemale Leningradi ja Novgorodi l?histelt, j?udma v?lja Narva-Pihkva-Velikaja j?e liinile ning j?tkama sealt pealetungi Baltikumi suunas. V. Be?anovi kinnituse kohaselt oli operatsiooni tegelikuks eem?rgiks kogu Baltikumi kiire h?ivamine ning sissetung Ida-Preisimaale.^[25.] V?egrupi „Nord” v?ljat?rjumine Eestist oleks kaasa toonud ka Soome alistamise. Eesti ja Soome moodustasid Punaarmee poolt vaadates ?htse kaitseliini. Selle mis tahes kohast l?bimurdmine tagas kontrolli m?lema maa ?le. Soome vallutamine oleks Venemaale avanud tee Norrasse ning miks mitte ka Rootsi. Veelgi tugevama j?uga t?mbas Stalinit enda poole aga Ida-Preisimaa. Sissetung Ida-Preisimaale toonuks Stalini arvates kaasa Saksa vastupanu kiire kokkuvarisemise, mis viinuks Punaarmee juba 1944. aasta l?puks Euroopa s?damesse. Olemasolevaid j?ude arvestades tundus selle plaani teostamine igati reaalsena.

Selleks aga tuli esiteks edukalt l?pule viia esimene stalinlik l??k ning purustada v?egrupp „Nord”. Ettevalmistused selleks algasid viivitamatult Kremlis toimunud n?upidamise j?rel. Leningradi alla koondati vaikselt t?iendavaid ?ksusi ning paigutati need pealetungiks m??ratud rindel?ikudesse. Suurt t?helepanu osutati suurt?kiv?e koondamisele l?bimurdel?ikudesse, rinde?ksuste tegevus koosk?lastati Saksa tagalas tegutsevate partisanikoondistega.^[26.]