KAKS

Kui me olime lapsed, tavatsesime Hassaniga ronida minu isa maja juures s?idutee ??res kasvavate paplite otsa ja vihastada naabreid, peegeldades peeglikilluga nende majadesse p?ikesevalgust. Me istusime teineteise vastas k?rgetel okstel, paljad jalad k?lkumas, p?ksitaskud t?is kuivatatud mooruspuumarju ja kreeka p?hkleid. Me kasutasime peeglit kordam??da, s??es mooruspuumarju, pildudes nendega teineteist, itsitades, naerdes. Ma n?en veel praegugi Hassanit puu otsas, p?ike helklemas lehtede vahelt ta peaaegu t?iuslikult ?maral n?ol, n?ol, mis sarnanes puust tehtud hiina nukuga: tema lame lai nina ja pilusilmad, kitsad kui bambuselehed, silmad, mis s?ltuvalt valgusest n?isid kuldsetena, rohelistena, isegi safiirsinistena. Ma n?en veel ikka ta tillukesi madalal asetsevaid k?rvu ja teravat l?uga, seda lihakat ripatsit, mis paistis olevat lisatud nagu mingi tagantj?rele tulnud m?tte tulemusena. Ja ?lahuule l?he, otse keskel, nagu oleks hiina nukumeistri t??riist libastunud v?i oli ta lihtsalt v?sinud ja hooletuks muutunud.

M?nikord neil puudel istudes keelitasin Hassanit laskma kadast naabri ?hesilmalise saksa lambakoera pihta. Hassan ei tahtnud seda kunagi teha, aga kui ma palusin, t?eliselt palusin, ei ?elnud ta mulle ?ra. Hassan ei ?elnud mulle kunagi milleski ?ra. Ja ta oli oma kadaga surmavalt t?pne. Hassani isa Ali m?rkas tavaliselt, millega tegelesime, ja sai maruvihaseks, v?i ?igemini nii vihaseks, nagu Ali-sugune inimene ?ldse v?ib saada. Ta vibutas s?rme ja n?itas k?ega, et me puu otsast alla tuleksime. Ta v?ttis peegli ?ra ja r??kis meile, mida tema ema oli talle r??kinud, et ka vanakurat kasutab peegleid, segamaks moslemeid palvetamise ajal. „Ja ta naerab seda tehes,” lisas Ali alati, vaadates tigedalt kulmu kortsutades oma poega.

„Jah, isa,” pomises Hassan siis ja vaatas maha oma jalge ette. Kuid Ali ei t?relnud kunagi minuga. Kunagi ei ?elnud Hassan, et nagu peeglim?ng, nii ka naabri koera p?hklitega tulistamine, oli alati minu m?te.

Paplipuud palistasid punastest tellistest s?iduteed, mille l?pus oli kaks sepistatud raudv?ravat. Need omakorda avanesid minu isa valdustesse viivale s?iduteepikendusele. Maja ise seisis tellistee vasakul poolel, tee l?pus algas taga?u.

K?ik olid n?us, et minu isa, minu Baba, oli ehitanud k?ige ilusama maja Waz?r Akbar Kh?ni piirkonnas, Kabuli p?hjaosa uues ja j?ukas rajoonis. M?ned pidasid seda kogu Kabuli k?ige ilusamaks majaks. Lai roosip??sastega ??ristatud tee viis laiutava, marmorp?randate ja suurte akendega majani. Keeruka mustriga mosaiikkivid, mille Baba ise oli E fah nis v?lja valinud, katsid nelja vannitoa p?randaid. Seinad olid kaetud kullaga tikitud seinavaipadega, mille isa oli ostnud Kolkatast, v?lvlaest rippus alla kristall-l?hter.

?lakorrusel oli minu magamistuba, Baba tuba ja tema t??tuba, mida tunti ka „suitsetamistoa” nime all ja mis pidevalt l?hnas tubaka ning kaneeli j?rele. Baba ja ta s?brad lesisid seal mustades nahktoolides p?rast seda, kui Ali oli ?htus??gi serveerinud. Nad toppisid seal piipusid – ainult et Baba nimetas seda tegevust alati „piipude kosutamiseks” – ja arutasid oma kolmel lemmikteemal: ?ri, poliitika, jalgpall. M?nikord palusin, et Baba lubaks ka mul nende juures istuda, kuid Baba seisis uksel ees. „Mine n??d ?ra,” ?tles ta. „See on suurte inimeste aeg. Miks sa ei l?he m?nda raamatut lugema?” Ta sulges ukse, j?ttes mind m?tlema selle ?le, miks alati oli tema puhul tegu „suurte inimeste ajaga”. Ma istusin ukse k?rval k?garas, p?lved vastu rinda. M?nikord istusin seal tunni jagu, vahel ka kaks, kuulates nende naeru, lobisemist.

Alakorruse elutoas oli kaarsein tellimise j?rgi sisse ehitatud kappidega. Kappides olid raamitud perekonnapildid: minu vanaisast ja kuningas Nadir-?ahhist vana teralise tekstuuriga foto, mis oli tehtud 1931. aastal, kaks aastat enne kuninga m?rvamist; nad seisid surnud hirve k?rval, p?lvini saapad jalas, p?ssid ?lal rippumas. Oli ka pilt mu vanemate pulma?htust, Baba rabavalt kena oma mustas ?likonnas ja ema nagu naeratav noor printsess valges. Siin oli Baba koos oma parima s?bra ning ?ripartneri Rahim-khaaniga meie maja ees, kumbki ei naeratanud – sel pildil olen ma beebi ja Baba hoiab mind s?les, ise v?sinud ning s?nge n?oga. Olen ta k?tel, kuid minu s?rmed hoiavad kinni Rahimkhaani v?ikesest s?rmest.

Kaarsein viis s??gisaali, mille keskmeks oli mahagonist laud; selle taha mahtus lahedasti kolmk?mmend k?lalist – ja t?nu mu isa ekstravagantsete pidude armastusele toimus seal koosistumisi peaaegu iga n?dal. S??gisaali teises otsas oli k?rge marmorkamin, milles talvel loitis alati oran leek.

Lai klaasist l?kanduks viis poolringikujulisele terrassile, kust avanes kahe aakri suurune tagaaed ja algasid kirsipuude read. Idapoolse m??ri ??rde olid Baba ja Ali rajanud v?ikese k??giviljaaia: tomatid, m?nt, piprad ja mitu rida maisi, mis tegelikult kunagi korralikult ei juurdunud. Meil Hassaniga oli kombeks kutsuda seda „p?dura maisi m??riks”.

Aia l?unaosas, aafrika tulbipuude vilus, oli teenijate maja, tagasihoidlik v?ike savionn, kus elas Hassan oma isaga.

Just seal, selles v?ikeses hurtsikus oli Hassan 1964. aasta talvel ilmale tulnud, t?pselt aasta p?rast seda, kui minu ema oli s?nnitusel surnud.

K?igi nende kaheksateistk?mne aasta jooksul, mis ma selles majas elasin, olin vaid m?ne ?ksiku korra k?inud Hassani ja Ali elupaigas. Kui p?ike vajus madalale m?gede taha ja p?eva m?ngud olid m?ngitud, l?ksid meie teed Hassaniga lahku. Mina l?ksin roosip??sastest m??da Baba h??rberi poole, Hassan savionni, kus ta oli s?ndinud, kus ta oli elanud kogu oma elu. M?letan, et see oli kasinalt sisustatud puhas ruum kahe h?marat valgust andva petrooleumilambiga. Ruumi vastask?lgedel oli kaks madratsit, kohati narmastunud ??rtega, kulunud Herati vaip, kolme jalaga j?ri ja nurgas puust laud, millel Hassan joonistas. Seinad olid lagedad, v?lja arvatud ?ksainus seinavaip, millele oli sisse kootud helmeid, mis moodustasid s?nad Allah-u-akbar. Baba oli toonud selle Alile ?helt Ma?adi-s?idult.

Just selles onnis andiski Hassani ema Sanaubar ?hel k?lmal talvep?eval 1964. aastal Hassanile elu. Kui minu ema jooksis s?nnituse j?rel verest t?hjaks, kaotas Hassan oma ema v?hem kui n?dal p?rast s?ndimist. Kaotas saatusele, mida enamik afgaane pidas hullemaks surmast: ta ema jooksis minema ?he r?ndlaulikute ja – tantsijate trupiga.

Hassan ei r??kinud oma emast kunagi, nagu teda poleks olemaski olnud. M?tlesin alatihti, kas ta unistab emast, sellest, missugune ta v?lja n?gi v?i kus ta v?ib olla. M?tlesin, kas ta igatseb ema j?rele. Kas tal on valus emast m?elda, nagu minul oli valus m?elda oma emast, keda ma polnud kunagi n?inud? ?hel p?eval, kui hakkasime minu isa maja juurest Zainabi kino poole minema uut Iraani filmi vaatama, valisime l?hema tee, mis viis Istiqlali keskkooli l?heduses olevate s?durite barakkide vahelt l?bi. Baba oli keelanud seda teed kasutada, kuid ta oli parajasti Rahim-khaaniga Pakistanis. H?ppasime ?le barakke ?mbritseva aia, kargasime ?le v?ikese oja ja j?udsime piireteta r?pasele platsile, kus vanad mahaj?etud tankid tolmu kogusid. ?he tanki varjus istus r?hm s?dureid, suitsetades ja kaarte m?ngides. ?ks neist m?rkas meid, m?ksas k??narnukiga k?rval olevat kaaslast ja h??dis Hassani nime.

„Hei, sina seal!” ?tles ta. „Ma tunnen sind.”

Me polnud teda kunagi varem n?inud. See oli masajas mees kiilaks aetud pea ja mustade habemet??gastega. Viis, kuidas ta himuralt meie poole irvitas, hirmutas mind. „L?hme lihtsalt edasi,” pomisesin Hassanile.

„Kuule, sina! Hazara! Vaata mulle otsa, kui ma sinuga r??gin!” kl?hvis s?dur. Ta ulatas oma sigareti k?rval istuva mehe k?tte ja moodustas ?he k?e p?idla ning nimetiss?rmega r?nga. Torkas teise k?e keskmise s?rme r?ngast l?bi. Sisse ja v?lja. Sisse ja v?lja. „Ma tundsin su ema, kas sa tead seda? Tundsin teda ?ige h?sti. V?tsin teda tagantpoolt sellesama oja ??res.”

S?durid naersid. ?ks neist tegi kriunuvat h??lt. K?skisin Hassanil edasi k?ndida, edasi k?ndida.

„Missugune tihke v?ike magus vitt tal oli!” s?nas s?dur, raputades irvitades teistega k?si. Hiljem pimedas, kui film oli juba alanud, kuulsin, kuidas mu k?rval istuv Hassan nuuksatas.

Pisarad jooksid m??da ta p?ski alla. Sirutasin end, panin k?e talle ?mber ja t?mbasin teda endale l?hemale. Ta toetas pea mu ?lale. „Ta pidas sind kellekski teiseks,” sosistasin. „Ta pidas sind kellekski teiseks.”

Mulle on r??gitud, et tegelikult ei imestanud keegi, kui Sanaubar jalga laskis. Inimesed olid tegelikult kulmu kergitanud siis, kui Ali – mees, kes oli p?he ?ppinud Koraani – oli abiellunud Sanaubariga, endast ?heksateist aastat noorema imekauni, kuid ?ldtuntult h?bitu naisega, kes elas t?ie rinnaga vastavalt oma teotavale reputatsioonile. Nagu Ali, nii oli ka tema ?iiit ja etniliselt p?ritolult hazara. Sanaubar oli ka tema esimene n?bu ja seega loomulik valik abikaasaks. Kuid peale nende ?histe joonte oli Alil ja Sanaubaril v?he sarnast, k?ige v?hem v?limuses. Sel ajal kui Sanaubari s?ravrohelised silmad ja vallatu n?gu oli kuulujuttude j?rgi ahvatlenud loendamatul hulgal mehi pattu tegema, oli Alil n?o alapoole lihaste kaasas?ndinud halvatus, seisund, mis muutis v?imatuks naeratamise ja andis talle alaliselt s?nge ilme. Oli veider n?ha kivistunud n?oga Alid ?nneliku v?i kurvana, sest ainult tema viltused pruunid silmad s?rasid naerust v?i uppusid kurbusesse. R??gitakse, et silmad on hinge peegel. Mitte kellegi puhul pole see rohkem t?ele vastanud: Ali suutis end avada vaid silmade kaudu.

Olen kuulnud, et Sanaubari v?ljakutsuv k?nnak ja ??tsuvad puusad olid pannud mehi truudusetusest unelema. Kuid poliom?eliit oli j?tnud Ali parema jala k?veraks ja atrofeerunuks. See jalg oli vaid kahkjaskollane nahk kondi peal, nende vahel ei olnud peaaegu midagi peale paber?hukese lihaste kihi. M?letan ?hte p?eva, kui olin kaheksa-aastane ja Ali v?ttis mu kaasa turule, et minna naani ostma. K?isin tema taga, ?misedes ja proovides tema k?nnakut j?rele teha. J?lgisin, kuidas ta oma kidurat jalga laias kaares ette vibutab, j?lgisin, kuidas kogu ta keha kaldus v?imatult paremale iga kord, kui ta jala maha pani. Paistis lausa v?ikese imena, et ta igal sammul ?mber ei kukkunud. Kui ma katsusin samamoodi k?ia, kukkusin peaaegu rentslisse. See ajas mind naerma. Ali p??ras ringi ja n?gi, kuidas ma teda j?rele ahvisin. Ta ei ?elnud midagi. Ei siis ega ka mitte kunagi hiljem. Ta lihtsalt k?ndis edasi.

Ali n?gu ja k?nnak hirmutasid m?nda nooremat last naabruskonnas. Kuid t?eline h?da oli suuremate poistega. Need ajasid teda t?naval taga ja pilkasid, kui ta m??da komberdas. M?ned olid hakanud teda kutsuma babalu’ks – kolliks. „Hei, babalu, kelle sa t?na ?ra s?id?” karjusid nad naerukoori saatel. „Kelle sa ?ra s?id, sa lamenina-babalu?”

Nad kutsusid teda „lameninaks”, sest nii Alil kui ka Hassanil oli see hazaratele iseloomulik mongoliidne joon. Aastaid teadsin ma hazaratest vaid seda, et nad olid mogulite j?reltulijad ja sarnanesid natuke hiina inimestega. ?pikutes ei mainitud neid peaaegu kunagi ja nende p?ritolule vihjati vaid m??daminnes. ?hel p?eval olin ma Baba t??toas ja uurisin tema asju, kui leidsin oma ema ?he vana ajalooraamatu. Selle oli kirjutanud p?rslane Horami. Puhusin raamatult tolmu maha, v?tsin selle ?htul voodisse kaasa ja olin t?iesti rabatud, kui leidsin sellest terve peat?ki hazarate ajaloost. Terve peat?ki, mis oli p?hendatud Hassani rahvale! Lugesin, et minu rahvas, pu?tud, olid hazaraid j?litanud ja alla surunud. Selles r??giti, et hazarad olid katsunud 19. sajandil pu?tude vastu ?les t?usta, kuid pu?tud olid nad „s?nulseletamatu julmusega l?mmatanud”. Raamatus r??giti, et minu rahvas oli tapnud hazaraid, ajanud neid minema nende maadelt, p?letanud nende kodud ja m??nud nende naised. Raamatus r??giti, et ?ks p?hjusi, miks pu?tud olid hazaraid r?hunud, oli see, et pu?tud olid sunnimoslemid, hazarad aga ?iiidid. Raamatus oli palju sellist, mida ma ei teadnud, asju, millest mu ?petaja polnud r??kinud. Asju, mida ka Baba polnud maininud. Seal oli siiski juttu m?nest asjast, mida ma teadsin, nagu n?iteks see, et inimesed kutsusid hazaraid hiire?gijateks, lameninadeks, koormakandjateks eesliteks. Olin kuulnud, kuidas m?ned naabruskonna poisikesed karjusid neid s?nu Hassanile.

J?rgmisel n?dalal n?itasin seda raamatut p?rast tunde ?petajale ja osutasin hazaratest r??kivale peat?kile. Ta lehitses veidi raamatut, turtsatas p?lglikult ja ulatas raamatu tagasi. „See on ?ks asi, mida ?iiidid h?sti teevad,” s?nas ta oma pabereid kokku korjates. „Nad esitavad end m?rtritena.” S?na „?iiidid” juures krimpsutas ta nina, nagu oleks tegu mingi t?vega.

Kuid vaatamata ?hisele etnilisele p?ritolule ja veresugulusele, ?hines Sanaubar Ali narrimises naabripoistega. Olen kuulnud, et ta ei p??dnudki varjata p?lgust mehe v?limuse p?rast.

„Kas see on ka m?ni abikaasa?” m?nitas naine. „Olen n?inud vanu eesleid, kes sobivad paremini abikaasaks.”

L?ppkokkuv?ttes kahtlustas enamik inimesi, et abielu oli olnud teatavat liiki kokkulepe Ali ja tema onu, Sanaubari isa vahel. R??giti, et Ali oli abiellunud onut?trega selleks, et taastada kas v?i natukegi oma onu nime au, kuigi viie-aastaselt orvuks j??nud Alil polnud mingit mainimisv??rset maist vara ega p?randust.

Ali ei maksnud kunagi k?tte ?helegi oma piinajale. Oletan, et osalt sellep?rast, et ta ei suutnud neid kunagi k?tte saada k?vera jala t?ttu, mida ta taga lohistas. Kuid peaasjalikult sellep?rast, et r?ndajate solvangud ei l?inud talle korda; ta oli leidnud oma r??mu, oma vastum?rgi hetkel, kui Sanaubar oli Hassani ilmale toonud. K?ik oli l?inud piisavalt lihtsalt. Ei mingeid s?nnitusabi andjaid, anestesiolooge ega keerulisi j?lgimisseadmeid. Sanaubar lamas lihtsalt paljal plekilisel madratsil, ja Ali ning ?mmaemand aitasid teda. Tal polnud ?ldse erilist abi vaja, sest isegi s?ndimisel oli Hassan truuks j??nud oma loomusele: ta polnud v?imeline kellelegi haiget tegema. M?ned oiged, paar pingutust, ja Hassan oligi v?ljas. V?lja tuli ta naeratades.

Nagu lobisemishimuline ?mmaemand oli naabrite teenijale r??kinud – ja see r??kis omakorda edasi k?igile, kes kuulata tahtsid –, olevat Sanaubar heitnud ?heainsa pilgu Ali k?tel olevale beebile, n?inud j?nesemokka ja purskunud kibestunult naerma.

„N?ed n??d,” oli ta ?elnud. „N??d on sul omaenda idioodist laps, kes sinu eest kogu naermise ?ra teeb!” Ta oli keeldunud Hassanit isegi s?lle v?tmast ja vaid viis p?eva hiljem oli ta l?inud.

Baba palkas Hassanit imetama sama amme, kes oli mindki imetanud. Ali r??kis meile, et see oli siniste silmadega hazara naine B?m??nist, hiiglasuurte Buddha kujudega linnast. „Kui ilus lauluh??l tal k?ll oli!” tavatses Ali korrata.

Mida ta laulis, k?sisime Hassaniga alati, ehkki juba teadsime – Ali oli meile seda loendamatuid kordi r??kinud. Me tahtsime lihtsalt kuulda Alid laulmas.

Ali k?hatas kurgu puhtaks ja alustas:

Kord seisin ma k?rgel m?el ja h??dsin Jumala l?vi Ali nime, oo, Jumala l?vi Ali, Inimeste kuningas too r??mu meie kurbust t?is s?dametesse.

Siis tuletas ta meile meelde, et nende inimeste vahel, keda on toitnud sama rind, valitseb vendlus, sugulus, mida isegi aeg ei suuda purustada.

Hassan ja mina s?ime samast rinnast. Me tegime esimesed sammud samal murul samas hoovis. Ja me ?tlesime esimesed s?nad sama katuse all.

Minu esimene s?na oli Baba.

Hassanil oli Amir. Minu nimi.

Vaadates praegu tagasi, arvan, et 1975. aasta talvel toimunud s?ndmustele – ja k?igile j?rgnevatele – oli pandud alus juba nende esimeste s?nadega.